Neuschnee!

Ametlikult ärkasin ma täna küll muusika peale. Kuid tegelikult See heli, mis mind Üles ajas oli....lumelabida hääl. Selline tume krobin, mis tekib siis, kui asfaltit lumest puhestada. Korraks tundsin end nagu Eestis. Minus kasvas elevus.. kas tõesti lumi maas? Ning aknast välja vaatamine vaid suurendas seda. Konstanzis on täiesti arvestatav lumevaip :). SUPER!


Nii kirjutasin ma hommikul. Minu lumerõõm sai väljakutse poole päeva pealt alanud non-stop tativoolu näol. Tõenäoliselt seetõttu, et jalutasin hommikul õhukeste jalanõudega. Võimalik, et sinna panustasid ka eileõhtused nisujahu-piimapannkoogid, aga seda otsustagu igaüks ise ;). Päevapeale oli igatahes üsna sant olla ja peas känseldasin ma järgmiseks paariks päevaks igasuguse sotsiaalsuse. Nii hakkasingi ma kuskil neljast hoolega oma tervist parandama. Enne kojuminekut käisin ma ka apteegist ja poest läbi ning otsin viimased vajalikud asjad. Nohutablette ei võtnud, keemia on nõrkadele :).

Minu retsept tervisesse

vajalikud komponendid:

* pakk ürtidega kurgukomme
* nohutee
* kurgutee
* külmetusetee
* mesi
* küüslauk
* leib
* tomat
* muud võileivamaterjali
* liitrite kaupa vett
* teetassid ja teepurukogujad
* rätik v tassisoendaja
* citrocept
* apelsinimahl
* villased sokid
* kampsun
* tapmisele õhutav muusika

Neid võib muidugi vastavalt võimalustele/soovidele ära jätta või lisada. Soe piim on muidugi saatanast ;)

Ravi käik:

Kõigepealt likvideeri igasugune külmatunne villaste sokkide ja kampsuniga.

Pane vesi keema. Valmista ette kaks teetassi. Ühte sega nohu- ja kurguteed. Teise pane külmetuseteed. Kui vesi valmis, vala see tassidesse. Nohu- ja köhateed kästakse 45 minti tõmmata lasta. See pane kas rätiku v tassisoendaja sisse kuhugi ootama. Külmetustee saab 7 minutiga valmis, see tõsta lihtsalt eest ära.

Valmista endale küüslauguvõileib. Mina mahutasin sinna peale kaks küünt. Mina panin maitse hajutamiseks tomatit peale, põmst võib sinna igast asju panna. Kuna mu kõht reageeris suhteliselt valuliselt puhta küüslaugu närimise peale, siis sõin ma ühe singivõileiva enne küüslaugupommi. Et midagi ees oleks.

Söö ära eelvõileib. Söö ära küüslauguvõileib. Joo kurguteed. Tee sisse võib panna mett. Teadjamad räägivad, et tee temperatuur ei tohiks üle 40 kraadi olla, muidu hävinevad mee kasulikud omadused. Kui oodata ei viitsi, on abiks jääkuubikud. Ootamise ajal lutsuta näiteks ürdikomme.

Kui kogu see värk on natuke vajunud, siis vala endale klaas apelsinimahla. Sinna sisse valmista hea energia pomm, tilgutades 50 tilka Citrocepti. Kui mahla pole käepärast, siis võid iseloomu kasvatada ja palja veega neid tilku juua. Joo. Joo ja tunneta, kuidas greibiekstrakt üle keha laiali valgub ja tapatöödele asub. Nüüd on hea hetk panna käima tapmisele õhutav muusika ning vaimselt Citroceptile kaasa elada. It's killing time!
NB! Kuna Citrocept lagundab mürgiseid aineid, siis võib alguses tunne isegi halvemaks minna. Kuid see läheb üle.

Nüüd võid kas natuke pikutada, tukastada või niisama tiksuda. Lutsuta juurde köhakomme. Millalgi saab teine sats teed valmis.

Tõenäoliselt avastad umbes poolteist tundi hiljem oma teise teetassi, mis on tõmmanud rohkem kui küll. Joo natuke pealt ära, vala temperatuuri tõstmiseks juurde sooja vett. Lisa mett. Joo. Soovi korral kuula veel tapmisele õhutavat muusikat.


Kõigi eelduste kohaselt peaks varsti paremaks minema. Kui ei lähe, siis võib proovida Coldrexi jms apteegikraami. Või siis rohuteesid veel teha. Citroceptiga liialdada ei tasu.

Mul on igastahes praeguseks (kell 22:00) juba täitsa mõnus olla. Kirjutan blogi ja puha.
Veel üks hea rohi on enda välja magamine. Minu puhul jääb see kahjuks ära, kuna vaja kodutööga tegeleda.

PS! Kui sa pole Citrocepti varem kasutanud, siis tasub vähem endale tilgutada. Alustuseks piisab 20-st.
PS2! Teadjamad räägivad, et alkohol nullib igasuguse Citrocepti efekti. Seega tasub end natukeseks ajaks Bitteri balsamist ja Strohist eemale hoida.
PS3! Saksamaal müüakse Direktsafti. Maakeeli otsemahl, mida pannakse pakki ilma seda vahepeal kontsentreerimata. Jube hea on, ning Citrocepti maitset ei pane tähelegi.
PS4! Kui tapmisele õhutavad muusikat ei ole, siis võib selle vabalt asendada Queeni lauluga We Are the Champions. Võimillegaiganes.

Head paranemist!

Kirill puhub

Eile öösel mõõdeti Šveitsi alpides tuulekiiruseks rekordilised 225 km/h. Zürichis, mis siit eriti kaugele ei jää mõõdeti 135 km/h. Tänahommikune 72 km/h kahvatub selle kõrval. Kuid päris tuuline on siiski.

Veel rubriigist Eestlased igas sadamas

Kui ma eile Kreuzlingenis, Šveitsis ringi kondasin, sattusin ma ühel väiksel tänaval sellise sildi otsa. Ma usun, et maamuna peal ei leia enam kohta, kus ühtegi eestlast ees poleks.

Der Urlaub in Estland und gross Erfolg

Mis ma siis Eestimaal tegin? Külastasin palju toredaid sugulasi ja tuttavaid, tuletasin meelde Tartut ja Tallinna aurat ning nautusin head Eesti toitu. Jõudsin ära käia isegi minifestivalil ja suitsusaunas. Kuid mõned seigad olid kohe eriti põnevad:

Hambaarst

Nagu enne mainitud, loksus mu hammas juba oktoobri algusest saadik. Päev enne vana aasta lõppu jõudsin ma siis lõpuks hambaarsti tooli. Hoolega hakati siis minu loksuvat hambakrooni ära võtma, et see uuesti juure külge korralikult tagasi panna. Kuid tegijal juhtub mõndagi ja nii läks see kroon eemaldamise käigus hoopistükis katki. Ega päris samasugust portselanist polnud asemele võtta ja nii sain ma plastikust asendushamba. Seda kannan senikaua, kuni mulle uus portselanhammas tehakse. Käimist jätkub kauemaks.. tõenäoliselt juuli lõpuni. Siis saab saagast juba kaks aastat :).


Liigesearst

Samuti käisin ma ortopeedi juures, kes rääkis mulle liigeste hüpermobiilsusest ja sellest kui ettevaatlik ma oma liigestega olema pean. Võitlus- ja lauasport on no-no.

Sellele vaatamata käisin ma osalemas MMA pingviinide treeningul. Hambakaitsmed olid muidugi Konstanzis. Vaatamata sellele, et ma olin kahekordselt ettevaatlik, sain ma osaledes ikkagi ühe pingviini käest mööda hambaid. Õnneks polnud mu asendushammas papist :). Ontlikud, kuid ohtlikud linnud! Minge neid kindlasti 20. jaanuar vaatama!

Uusaasta

Uue aasta võtsin ma vastu viiekordse maja katusel, kus sai üle Tartu linna ilutulestikku imetleda. Aastavahetuse tegi eriliseks fakt, et kohe uue aasta esimestel tundidel tuli meie seltskonnal vihaste venejeestlastega maid (ehk majakatust) jagada. Meid kupatatati võõralt territooriumilt tagasi oma katusenurgale ja redel võeti ka ära! Palju toredaid inimesi. Kuid see meid väga ei morjendanud ja pidu läks edasi Tulnuka filmi ning hiljem Zavoodi suurepärase aura seltsis.


Kuid kõik tore saab otsa ning ühel esmaspäeval oli tagasi Konstanzi minek. Ehkki teekond oli väga mitme lüliga, õnnestusid kõik ümberistumised sajaprotsendiliselt. Seekord oli meile varuks teistsugune üllatus.

Nimelt siis, kui me olime Konstanzis rongi pealt maha tulnud ja jooksime viimase liinibussi peale. Mul oli bussikaart käepärast ja jõudsin esimesena pärale. Tüdrukud jäid aga ukse ette kohmitsema ja sõidupiletit otsima. Selle ajaga jõudis neile ligineda üks asotsiaalse välimusega joobes mees, kes midagi saksa keeles pajatas. Kellelgi temaga tegeleda polnud aega... selle asemel käratas Mari-Liis omaette: "Kus mu kaart on?!". Imestus oli suur, kui parm sulaselges eesti keeles kordas: "Kus mu kaart on?". "Kas te räägite eesti keeles?" Üllatus oli mõlemapoolne. Kahjuks polnud aega temaga pikemalt juttu vesta -- bussijuht tahtis uksi kinni panna. Nii jäi tema taust meile teadmata. Äkki mõni Erasmuslane, kellel raha otsas.

Koju jõudes võttis meid vastu üliõnnelik Birgit. Tema juures toimus ka öine teeõhtu, mis meie nappe puhkusetunde veelgi lühemaks näpistas. Ning sealsamas teetassi juure sain ka kinnituse et mina küll Konstanzi purupaljana virelema ei jää. Nimelt kandsid minu pingutused saksakeelse motivatsioonikirja koostamisel vilja ning mulle garanteeriti suvesemestriks väike lisastipendium. Great success!! Siinkohal tuleb muidugi ära märkida Birgiti ja Mari-Liisi ennastsalgavad pingutused minu tekstihakatisest midagi mõistlikku välja vorpida.

PS! Minu maja ees hakkab kohe-kohe roosipõõsas õitsema. See talv ma vist lund ei näegi...