Aljoo!
Ma olen endiselt elus ja terve ja edukalt Ukraina neiuga abielus. Kahjuks pidi ta laagrist ära minema ja nii jäi meie tutvus üsna lühikeseks. Kuid asemele tulid uued lapsed uue energiaga :D Kuna vabatahtlikke on vähem, siis mul tööd rohkem.. ja tõenäoliselt pean hakkama mõtlema mitmenaisepidamise peale. Õnneks on ettevõtluse päev, kus kosjakontor avatakse, veel tulemas ning leidsin mahti natuke ka muljetada.
Kolmanda sessiooni (kellega ma kuu aega tagasi alustasin) lõpupidu oli väga emotsioonirohke. Tantsušõu lõpetas suurejooneliselt Jacksoni "We are the world" ja sinna järele venekeelne lastelaagrilaul, mille lõppedes pea kõik pisarais üksteist kallistasid.
Samasugune emotsioonipomm oli päev läbi laste bussi peale saatmine. Vabatahtlikele tähendab see eelkõige kõikidesse märkmikesse aadressi ja omapoolse sõnumi kirjutamist, lastega poseerimist ja muidugi märgade põskede kallistamist. Niimoodi päev otsa :). Üks neiu võttis pisarsilmil oma kotid bussi pealt maha ja ütles, et tema läheb hilisema bussiga.. ei taha veel lahkuda. Siis tuli teda muidugi lohutada.
Lastevahetus tähendas ka päris paljude vabatahtlike lahkumist. Esimese nädala jooksul lahkusid 14-st 11 ning praeguseks on meid järele jäänud viis. Viis seetõttu, et kaks jaapani neiut tulid meile ka juurde.
Kultuuride segu, mis meil siin vahepeal valitses oli ikka ääretult nauditav.Väga põnev oli lahata vaikse ookeani ja kaug-ida ajalugu 60-aastase Kanada vanamehe ja 22-aastase Jaapani tütarlapsega. Või siis kuulata poolteist tundi, kuidas punjabi noormees seletab punjabi laulude sõnumeid lahti, räägib erinevate gurude rollist sikhi identiteedi kujunemisel ning streikimisest Indias. Sellest kolmikust kõige uskumatumana tunduski kusjuures jutt sellest, kuidas mõned kuud tagasi protestisid Punjabis tudengid õppemaksude tõstmise vastu sellega, et peksid oma ülikoolis sisse aknaklaasid, rebisid puruks raamatud ja hävitasid arvutid. Mitte just väga konstruktiivne :). Aga jutu jutustaja ise paistis tulemusega rahul olevat – ülikool on uus ning hinded pandi niisama välja ja tema sai kuu aega filme vaadata :D. Ning tal oli kahju, et ta ei saanud osa võtta mingist järgmisest stregist linnas.. kus toimus poodide rüüstamine ja hindude peksmine. Ta oleks tahtnud ka kangesti paari hindut veits tuuseldada. Sel ajal pidi ta hoopis olla ülikoolis, kus tal tuleb hindudega sõber olla :). Aga hindud on sikhide arvates nõrgad.
Veel mõningaid huvitavaid näited
- jaapanlased räägivad väljaspool Jaapanit omavahel inglise keeles, kuna neid ei ümbritse kodune õhkkond. Seda isegi siis, kui keeleoskus eriti hea pole. Samas kui jaapanlaste kontsentratsioon on piisavalt suur, siis hakkavad nad jaapani keeles suhtlema.
- bulgaarlased raputavad pead jaatades ja noogutavad eitades
- kui indialased kasutavad loendamisel näppe, siis näppude asemel loendavad nad üksikuid sõrmelülisid... kuna nii saab ju rohkem ära kasutada :)
- ameeriklased ei sülita pärast hambapesu hambapastat suust välja vaid jätavad suhu. Põhjenduseks see, et siis saab hambapasta kauem suus head teha.
- kanadalased annavad igale isikule, kes nende riiki suurema summa investeerib, Kanada kodakonsuse
- korealased ja jaapanlased üldiselt väldivad päevitust. Minu toakaaslane küll praadis oma keha, kuid pea hoidis ta kaelast saati valge. Muidu nägevat ta välja nagu maakas.
- pesumajatädi valgevenest pidas mulle pika loengu, miks Lukašenko režiim on parem kui Ukraina stiilis varastan-kõike kapitalism. Mina korjasin sellest välja idee, et Valgevenes annab isake vähemalt talvel ka tööd, kuid Ukrainas pole tal talvel eriti midagi hea. Omamoodi on tal õigus. Ta arvas, et Eestis on samasugune elu nagu Ukrainas. Kahjuks ei olnud mu vene keel nii hea, et seletada talle, mis elu me Eestis elame. Või tema loengust paremini aru saada
Aga aitab jutust. Picasast leiate fotovaliku minu vahepealsest tegemistest. Alates abiellumisest kuni soolajärveni.
Yalta - Simferopoli vahet on v6imalik ka trolligas6ita. S6it on 2 h pikk..ja trollid v2ga v2sinud. Me tegime vaid v2ikese osasellest.
Levadia palee,kus II MS v6itjad Euroopat ymber jagasid.
Simferopolis, enne Odessa rongi peale astumist k2isime jalkamatsiltl2bi. K6ige p6nevam hetk oli see, kui vaheajal langevarjurid jalkaplatsile langesid.
