No tere jälle! Saabusin täna üle mõne aja taas Eestisse. Lume eest oli mind küll hoiatatud, ent natuke veider on siiski kevadest talve naasda. Eriti talvel, mida tegelikult ei ole eriti olnudki. Saaks siis suusatada, aga mõttetult vähe on seda lund. Kuna ma olen juba kevadega harjunud, siis loodan, et peagi kaob seegi.
Tegelikult pole see nii lõpp oluline. Tähtis on see, et taaskord oli väga mõnus koju naaseda. Kuna reisisin läbi öö, siis esimeseks suhteliselt vastupandamatuks esemeks osutus OMA VOODI. Jee! Ja olles mõne tunni unevõlga tasunud, siis äratas mind teade, mis tundus ebareaalselt hea, et olla tõsi: isa-ema olid vahepealset aega sisustanud imehea koogi tegemisega! :) No ütlemata hea on, kui oled oma kodus ja sind niimoodi poputatakse! Nüüd õige pea lippan sauna ja olemine saab veel paremaks. Kui see võimalik on...
Natuke viimastest päevadest Inglismaal ka ehk... Umbes kolmapäevast sai selgeks, et vaheaeg hakkab pärale jõudma, sest: raamatukogus arvutite juures olid järjekorrad, et kirjatöid õigeaegselt esitada; ülikooli keskplats täitus juba päris varakult nendega, kel ilmselt tööd esitatud või lihtsalt ükskõik; ülikooli pubi oli ka küllalt populaarne asupaik. Ja siin-seal jooksid inimesed kohvritega ringi: järgmise mõne nädala jooksul on Norwich üliõpilastest küllalt tühi.
Minu jaoks olid viimased päevad küllalt sisulagedad. Kolmapäevaks sain kooliasjad aetud, laupäevani sisustasin aega suhteliselt piduselt - vaja ju kaaslastega enne järjekordset pausi viimast korda kokku lüüa! Laupäev oli neist päevadest vast kõige toredam: viimane õhtu möödus heade sõbrannadega vahvlirestoranis, kinos (film Control, mis pani nii mõnelegi heale laulule teise pilguga vaatama. Madchesteri legendide eluga võiks ikka paremini kursis olla...) ning linna parimas iiri pubis, saamas osa St. Patrick's Day ehk üle-britilise joomapäeva eelõhtust. Ja siis läbi paduvihma bussi peale ja koju!
Mis saab edasi? Neli nädalat olen kodumaal, avatud igasugustele ettepanekutele asjalike ja vähemasjalike tegevuste suhtes. Võtke siis ühendust! ;) Ja seejärel on Inglismaa-perioodi viimane vaatus! Seminarid-loengud saavad läbi juba enne aprillikuu viimaseid päevi. Seetõttu leiabki mind näiteks aprilli lõpus ja mai alguses taas Euroopas! Uurimas, kuidas elavad Eesti sõbrad-tuttavad teistes Euroopa ülikoolides. Reisikaaslaseks imetore Kata ja saatjaiks veel hulk mõnusaid inimesi. It's a beautiful life!
Ja pärast seda on maikuu koos eksamitega. Ja siis on juuni, mis tähendab, et Mikk tuleb tagasi!
Aga nüüd tagasi tänasesse hetke, täpsemalt sauna! :)
pühapäev, märts 16, 2008
kolmapäev, märts 05, 2008
Vote for Pedro!
Et mis siis mina kui riigiteadlane arvan meie toreda naaberriigi presidendivalimistest...
Aga ikka seda, et...ei. Ma ei kavatse siin blogis oma poliitilisi arvamusi hakata välja ütlema, kuigi niipalju võib kommenteerida, et russofoobiat on UK-s oluliselt vähem, sellest tulenevalt on suhtumine Venemaal toimuvasse liberaalsem, positiivsem, või siis naiivsem. Ja mind on see mõnevõrra nakatanud. Ehk siis, anname aega atra seada!
Samal ajal on siin käimas aga kohalikele (vähemasti üliõpilastele) hulga olulisemad kampaaniad - järgmise õppeaasta õpilasomavalitsuse valimised. Kuuldavasti on käibel mingi ultrademokraatlik valimissüsteem, mida mu tuttava teadmiste järgi on riigivalitsemispraktikas kasutatud kuskil Indoneesias. Lõpuks ma ise ei hääletama ei läinudki, ent paariks päevaks ärkas Campuse keskplats talveunest üles ning täitus igasugu bännerite, reklaamlippude ja aktivistidega. Üks neist oli John McClane'likult iseenese reklaamiks muutnud. Tema tahtis saada finantsasjade ajajaks ning ühe olulisema valimislubadusena oli kirjas alkoholisortimendi laiendamine pubis. Tundus, et senise sortimendi suutis ta selle päeva jooksul järele proovida...
Valimiste kohta pildimaterjali leiab peagi Picasast Norwichi kausta alt. Natuke siia ka eksperimendi mõttes siiski.
See oligi vist põhiline sõnum mis edasi tahtsin anda. Ahjaa, uue ja suurema laua sain oma tuppa. Kõlarid on kohe paremal kõrgusel ehk siis saund on parem ja natuke lapse tunne on madala tooliga suure kõrge laua taga istuda. Aga juba harjusin ära. Muidu käib elu mõnusalt - loen ja kirjutan hoolega, suitsu ei tee, huligaanitsemas ka ei käi. Jalgpalli käin vaatamas vahel ja imestan, et lõpuks on ka kolmas korterinaaber köögi üles leidnud - enne üle-eilset polnud ma teda seal kordagi näinud, nüüd juba 2 korda!
Ja juba vähem kui kahe nädala pärast võib mind taas näha kodumaa pinnal, suisa 4 nädalat jutti! Endiselt ootan igasugu põnevaid ja kasulikke ettepanekuid, et mis selle ajaga ette võtta!
Aga ikka seda, et...ei. Ma ei kavatse siin blogis oma poliitilisi arvamusi hakata välja ütlema, kuigi niipalju võib kommenteerida, et russofoobiat on UK-s oluliselt vähem, sellest tulenevalt on suhtumine Venemaal toimuvasse liberaalsem, positiivsem, või siis naiivsem. Ja mind on see mõnevõrra nakatanud. Ehk siis, anname aega atra seada!
Samal ajal on siin käimas aga kohalikele (vähemasti üliõpilastele) hulga olulisemad kampaaniad - järgmise õppeaasta õpilasomavalitsuse valimised. Kuuldavasti on käibel mingi ultrademokraatlik valimissüsteem, mida mu tuttava teadmiste järgi on riigivalitsemispraktikas kasutatud kuskil Indoneesias. Lõpuks ma ise ei hääletama ei läinudki, ent paariks päevaks ärkas Campuse keskplats talveunest üles ning täitus igasugu bännerite, reklaamlippude ja aktivistidega. Üks neist oli John McClane'likult iseenese reklaamiks muutnud. Tema tahtis saada finantsasjade ajajaks ning ühe olulisema valimislubadusena oli kirjas alkoholisortimendi laiendamine pubis. Tundus, et senise sortimendi suutis ta selle päeva jooksul järele proovida...
Valimiste kohta pildimaterjali leiab peagi Picasast Norwichi kausta alt. Natuke siia ka eksperimendi mõttes siiski.
See oligi vist põhiline sõnum mis edasi tahtsin anda. Ahjaa, uue ja suurema laua sain oma tuppa. Kõlarid on kohe paremal kõrgusel ehk siis saund on parem ja natuke lapse tunne on madala tooliga suure kõrge laua taga istuda. Aga juba harjusin ära. Muidu käib elu mõnusalt - loen ja kirjutan hoolega, suitsu ei tee, huligaanitsemas ka ei käi. Jalgpalli käin vaatamas vahel ja imestan, et lõpuks on ka kolmas korterinaaber köögi üles leidnud - enne üle-eilset polnud ma teda seal kordagi näinud, nüüd juba 2 korda!
Ja juba vähem kui kahe nädala pärast võib mind taas näha kodumaa pinnal, suisa 4 nädalat jutti! Endiselt ootan igasugu põnevaid ja kasulikke ettepanekuid, et mis selle ajaga ette võtta!
Reisidest, mäkkidest ja itaalia diskost
Ciao!
Viimase kahe kuu jooksul olen ma juba häbematult palju reisinud. Kõigepealt sõpradega suusatamas-lauatamas Itaalias, seejärel Tanelil Rootsis külas ning peale seda suusareisi rühmajuhina Austrias. Sai lauatatud, Justice't kuulatud ja muidu lõbusalt aega veedetud. Pilte tegin ka.
Kuid peamine osa minu sissekandest räägib ühest veidrast kokkusattumusest. Oma viimasel reisil avastasin ma Schladmingi-nimelisest suusakuurortist lisaks mägedele ka Euroopa kõige suurema after-ski hüti. Kohati on ta isegi liiga suur. Kuid hea seltskonnaga saab ikka mõnusat after-ski stimmungit nautida :)
Lisaks lõbusale after-ski mussile köitis minu tähelepanu ka hüti kiirtoidurestoran kaubamärgiga Mäk Planai. Nähes, kuidas McDonalds on üle lastud, tuli mul mõte seda ka Eestis ära kasutada. Minu peas küpses idee teha McDonaldsile hoopis vastupidise ideega restoran. Väga vinge oleks ju tervisliku kiirtoidu restoran nimega "Mäkk" v "Mäkkburger". Kuid niiäkki, nagu see idee tuli, samakiiresti ta ka kadus.
Jättes kiiresti vahele sellised ebaolulised detailid, nagu sellesama after-ski hüti poolt põhjustatud magamatus või pagasi kaotsiminek, jõuan esimesse Austria reisi järgsesse esmaspäeva. Mul lõppes parajasti Näituse 2-s hispaania keel. Järgmisena hakkas kesklinnas "Eetika alused". Mul oli parajasti pool tundi aega kesklinna jõudmiseks ja millegi hamba alla otsimiseks. Nagu te võite aimata, on mul raske rahulduda suvalise saiakese/šokolaadiga... soov oli tervislikumalt einestada. Nii seadsin sammud kaubahalli poole, et sealt endale mõni banaan osta.
Järsku meenus mulle, et kohe sealsamas asub koht nimega Tige Tikker. Olin sellest kuulnud, kuid külastanud veel mitte. Nii sättisingi oma sammud hoopis trepist üles. Jõudsin trepist üles ja tahtsin vasakule Tigedasse Tikrisse minna. Kuid veel enne seda peatas mind kõlav "Tere!". Mind teretas neiu sissekäigu juures asuvast võileivabaarist nimega.... "Mäkleib"! Milline meeldiv taaskohtumine! Meeldivad teenindajad, huvitav interjöör... ning võimalus võileibu kokku panna just nii tervislikult kui süda soovib! Oli väga meeldiv oma unistust nii kiiresti reaalses elus kohata. Tuleb tunnistada, et lühikese ajaga on minus püsiklient saanud.
Nädala pärast tõstis Tigeda Tikkri-Mäkleiva tandem oma aktsiad minu silmes veelgi, majutades sellist vinget asja nagu:
Täpsem info: eluontort.blogspot.com
Paar itaalia disko näidet:
Laupäeval näeme!
Viimase kahe kuu jooksul olen ma juba häbematult palju reisinud. Kõigepealt sõpradega suusatamas-lauatamas Itaalias, seejärel Tanelil Rootsis külas ning peale seda suusareisi rühmajuhina Austrias. Sai lauatatud, Justice't kuulatud ja muidu lõbusalt aega veedetud. Pilte tegin ka.
Kuid peamine osa minu sissekandest räägib ühest veidrast kokkusattumusest. Oma viimasel reisil avastasin ma Schladmingi-nimelisest suusakuurortist lisaks mägedele ka Euroopa kõige suurema after-ski hüti. Kohati on ta isegi liiga suur. Kuid hea seltskonnaga saab ikka mõnusat after-ski stimmungit nautida :)
Lisaks lõbusale after-ski mussile köitis minu tähelepanu ka hüti kiirtoidurestoran kaubamärgiga Mäk Planai. Nähes, kuidas McDonalds on üle lastud, tuli mul mõte seda ka Eestis ära kasutada. Minu peas küpses idee teha McDonaldsile hoopis vastupidise ideega restoran. Väga vinge oleks ju tervisliku kiirtoidu restoran nimega "Mäkk" v "Mäkkburger". Kuid niiäkki, nagu see idee tuli, samakiiresti ta ka kadus.
Jättes kiiresti vahele sellised ebaolulised detailid, nagu sellesama after-ski hüti poolt põhjustatud magamatus või pagasi kaotsiminek, jõuan esimesse Austria reisi järgsesse esmaspäeva. Mul lõppes parajasti Näituse 2-s hispaania keel. Järgmisena hakkas kesklinnas "Eetika alused". Mul oli parajasti pool tundi aega kesklinna jõudmiseks ja millegi hamba alla otsimiseks. Nagu te võite aimata, on mul raske rahulduda suvalise saiakese/šokolaadiga... soov oli tervislikumalt einestada. Nii seadsin sammud kaubahalli poole, et sealt endale mõni banaan osta.
Järsku meenus mulle, et kohe sealsamas asub koht nimega Tige Tikker. Olin sellest kuulnud, kuid külastanud veel mitte. Nii sättisingi oma sammud hoopis trepist üles. Jõudsin trepist üles ja tahtsin vasakule Tigedasse Tikrisse minna. Kuid veel enne seda peatas mind kõlav "Tere!". Mind teretas neiu sissekäigu juures asuvast võileivabaarist nimega.... "Mäkleib"! Milline meeldiv taaskohtumine! Meeldivad teenindajad, huvitav interjöör... ning võimalus võileibu kokku panna just nii tervislikult kui süda soovib! Oli väga meeldiv oma unistust nii kiiresti reaalses elus kohata. Tuleb tunnistada, et lühikese ajaga on minus püsiklient saanud.
Nädala pärast tõstis Tigeda Tikkri-Mäkleiva tandem oma aktsiad minu silmes veelgi, majutades sellist vinget asja nagu:
Täpsem info: eluontort.blogspot.com
Paar itaalia disko näidet:
Laupäeval näeme!
laupäev, märts 01, 2008
Shaken, not stirred
Häbi-häbi, Mikk, postitusi tuleb sel aastal nagu kuuvarjutusi! Ehk siis vähe. Nojah, ju siis elutempo on nii kiire et rohkem ei saa mahti kirjutada. Mitte päris, ent viimased kaks-kolm nädalat on küll möödunud päris-päris kiiresti.
Loetud päevad pärast möödunud postitust tegin endale siis lisapuhkuse, et sõita lausa 7 tunniks kodumaa pinnale ja seejärel oma Euroopa lemmikriiki nr. 2 (Eesti järel muidugi) ehk Austriasse. Tänavune alpihooaeg jääb mul küll seni kõige lühemaks, ent see nädal mägedes oli võrratu. :) Esiteks ei juhtu tihti, et ilmad nii head on, teiseks sain unetsükli päris hästi paika ja kõige olulisemana see, et perekond sai nädalaks taasühendatud. Great success! Ja luud-kondid jäid ka taaskord terveks.
Seejärel ei saanud ma aga mahti kohe UKsse tagasi lennata, vaid leidsin aega, et kodumaised tegemised-toimetused üle vaadata ja mitmete väga toredate inimestega kohtuda. Ja muidugi, et isamaa sünnipäeva tähistada. Kodumaal veedetud päevi oli vaevu neli, ent tegemisi-toimetusi hoolega täis: klassikokkutulek, mis minu palvel sellisele kuupäevale nihutatud, et ka kohal saaksin olla (veelkord tänu korraldajile!), hea sõbra sünnipäev, Tartu ööelu (natuke), üliolulised tegemised Seltsis, kevadvaheajaks töökoha otsimine (ja peaaegu leidmine), aga eelkõige siiski minu jaoks väga oluliste inimestega kohtumine. :) Jõudsin ka järeldusele, et kuigi elan Inglismaal, on mu elu ikka väga suures osas Eestis.
Ja nüüd siis postituse pealkirja juurde. Vaid loetud tunnid enne äralendu pandi UK värisema. Ei, seekord mitte terrori, vaid ehtsa maavärina poolt. Erinevatel andmetel 4,7 ja 5,1 palli richteri skaalal, täpsemalt pole vaevunud välja uurida, kuna ise jäin sellest paraku ilma. Kohapeal olen kuulnud erinevaid hinnanguid: nagu prügiauto oleks mööda sõitnud, nagu seks, nagu midagi lihtsalt väga veidrat. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal. mõnes mõttes on isegi kahju raputusest ilma jääda, aga vahest jõuan veel kogeda selle ilmaime ohutumat varianti.
Elu UK-s sellest seisma ei jäänud. Kevad hakkab peale tungima ning kõikjal on juba kevadisi lilli, õhutemperatuur on suhteliselt stabiilselt 10 kraadi juures, ent õhtuti ilma mantlita siiski ei saa (eeldusel, et sa ei ole kohalik). Kevadega koos lähenevad ka tähtajad koolis, mis tähendab, et järgmised kaks nädalat veedan ma eeldatavasti palju-palju lugedes ja kirjutades. Näiteks eile (reede) õhtul olin lausa poole 11ni raamatukogus. Jee!
Aga juba kahe nädala pärast hakkab ka kevadvaheaeg. Kuu aega. See saab ilmselt taas Eestis veedetud. Nagu eelnevalt mainitud, siis minu tagasihoidlikud tööotsimiskatsed tulemust ei andnud, seega, kui Sul on perioodiks 17.03-12.04 mulle mingit meeldivat töö- või muud tegemist välja pakkuda, siis anna aga teada!
Nüüd lähen keeran oma laua tagurpidi ja toa peale laiali, sest tunnikese pärast tuuakse mulle uus ja parem!
Ja seda tahtsin ka öelda, et palju-palju õnne Katale ja Arole tänase ilusa päeva puhul! Inglismaal tuli lausa päike välja!
Ja kuna ma Hanna-Stellale kolmapäeval unustasin soovida õnne siis teen seda ka tagantjärele.
Ja kui juba õnnitlemiseks läks, siis Toomas saab ka veelkord kiidusõnad minuga sama vanuseni jõudmise eest. Ilusad ajad, mis muud! :)
Loetud päevad pärast möödunud postitust tegin endale siis lisapuhkuse, et sõita lausa 7 tunniks kodumaa pinnale ja seejärel oma Euroopa lemmikriiki nr. 2 (Eesti järel muidugi) ehk Austriasse. Tänavune alpihooaeg jääb mul küll seni kõige lühemaks, ent see nädal mägedes oli võrratu. :) Esiteks ei juhtu tihti, et ilmad nii head on, teiseks sain unetsükli päris hästi paika ja kõige olulisemana see, et perekond sai nädalaks taasühendatud. Great success! Ja luud-kondid jäid ka taaskord terveks.
Seejärel ei saanud ma aga mahti kohe UKsse tagasi lennata, vaid leidsin aega, et kodumaised tegemised-toimetused üle vaadata ja mitmete väga toredate inimestega kohtuda. Ja muidugi, et isamaa sünnipäeva tähistada. Kodumaal veedetud päevi oli vaevu neli, ent tegemisi-toimetusi hoolega täis: klassikokkutulek, mis minu palvel sellisele kuupäevale nihutatud, et ka kohal saaksin olla (veelkord tänu korraldajile!), hea sõbra sünnipäev, Tartu ööelu (natuke), üliolulised tegemised Seltsis, kevadvaheajaks töökoha otsimine (ja peaaegu leidmine), aga eelkõige siiski minu jaoks väga oluliste inimestega kohtumine. :) Jõudsin ka järeldusele, et kuigi elan Inglismaal, on mu elu ikka väga suures osas Eestis.
Ja nüüd siis postituse pealkirja juurde. Vaid loetud tunnid enne äralendu pandi UK värisema. Ei, seekord mitte terrori, vaid ehtsa maavärina poolt. Erinevatel andmetel 4,7 ja 5,1 palli richteri skaalal, täpsemalt pole vaevunud välja uurida, kuna ise jäin sellest paraku ilma. Kohapeal olen kuulnud erinevaid hinnanguid: nagu prügiauto oleks mööda sõitnud, nagu seks, nagu midagi lihtsalt väga veidrat. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal. mõnes mõttes on isegi kahju raputusest ilma jääda, aga vahest jõuan veel kogeda selle ilmaime ohutumat varianti.
Elu UK-s sellest seisma ei jäänud. Kevad hakkab peale tungima ning kõikjal on juba kevadisi lilli, õhutemperatuur on suhteliselt stabiilselt 10 kraadi juures, ent õhtuti ilma mantlita siiski ei saa (eeldusel, et sa ei ole kohalik). Kevadega koos lähenevad ka tähtajad koolis, mis tähendab, et järgmised kaks nädalat veedan ma eeldatavasti palju-palju lugedes ja kirjutades. Näiteks eile (reede) õhtul olin lausa poole 11ni raamatukogus. Jee!
Aga juba kahe nädala pärast hakkab ka kevadvaheaeg. Kuu aega. See saab ilmselt taas Eestis veedetud. Nagu eelnevalt mainitud, siis minu tagasihoidlikud tööotsimiskatsed tulemust ei andnud, seega, kui Sul on perioodiks 17.03-12.04 mulle mingit meeldivat töö- või muud tegemist välja pakkuda, siis anna aga teada!
Nüüd lähen keeran oma laua tagurpidi ja toa peale laiali, sest tunnikese pärast tuuakse mulle uus ja parem!
Ja seda tahtsin ka öelda, et palju-palju õnne Katale ja Arole tänase ilusa päeva puhul! Inglismaal tuli lausa päike välja!
Ja kuna ma Hanna-Stellale kolmapäeval unustasin soovida õnne siis teen seda ka tagantjärele.
Ja kui juba õnnitlemiseks läks, siis Toomas saab ka veelkord kiidusõnad minuga sama vanuseni jõudmise eest. Ilusad ajad, mis muud! :)
Tellimine:
Postitused (Atom)