Lõpusirgele astudes

Nojah. Homme siis jälle lennuki peale ja minek! Kuhu? Norwichisse. Viimast korda. Või noh, akadeemilises mõttes viimast korda. Mis seal saab siis? Õppida loomulikult! Kuuajaline õppepaus on mõjunud unustavalt. Aga tõesti on jäänud vaid lõpusirge: üksikud loengud ja seminarid ning alates 9. maist nädalase vahega neli eksamit. Esimest korda ülikooliajajooksul saan öelda, et 'pidev töö semestri vältel tagab vaba sessi'. Vähemasti ma loodan nii, sest viimase kuue nädalaga Inglismaal tahaks veel sinna-tänna reisida. Alustan sellega juba vähem kui kahe nädala pärast!

Niipea kui kõlab 24. aprillil viimane 'päästja koolikell' (kella tegelikult ei ole) ehk lõpeb viimane seminar, tormab Mikk rongi peale ja kanali alt rongiga Lille'i! Miks sinna? Sest seal on Kata! Ja siis hakkame enam-vähem koos reisima läbi Hollandi ja Prantsusmaa. Minul võtab tripp kokku 2 nädalat, lõppedes päev enne esimest eksamit. Jah, võtan küll õpiku kaasa! Päriselt ka! Marsruut näeb minu jaoks välja umbes selline: Norwich-Lille-Groningen-Amsterdam-Haag-Lille-Lyon-Pariis-Norwich. Ja kohata kavatsen selle aja jooksul palju ilusaid inimesi ja teha palju ilusaid asju. Ja ilm peab ilus olema! Ohjah, ei hakka sellest praegu pikemalt jahuma, küllap selle kohta ilmub maikuus ohtralt materjali.

Mis ma siis Eestis tegin? Noh...kuuest kaasavõetud raamatust jõudsin kahega poole peale, ülejäänutest kasutas Uku paari veidi...Ühesõnaga siin peitub põhjus, miks nii mõndagi ununenud on. Aga pole hullu, viimasteks seminarideks valmistusin tegelikult juba enne Eestisse tulekut. Mingil määral. Tegelikult sisustasin ma oma aega Tartuga, nagu ikka: peod, inimesed, sõbrad, tuttavad, söögid, joogid ja LOENGUD! Nagu endale lubasin, käisin ikka loengutes ka ja sain teada, et Tartus pole asi veel lootusetu - leidub nii mõndagi huvitavat! Näiteks loeng elamuasemepoliitikast Norras, BNSi hingeelu tundmaõppimine või näpunäited selle kohta, kuidas vaagnapõhjalihaseid treenida.

Olulise infona sain teada, et suure tõenäosusega õnnestub mul Inglismaal võetavad ained ühe erilise moodulina üle kanda. Great Success! Kui nii ei läheks, oleks seis ausalt öeldes nutune ning kogu üritus mõnevõrra pettumus. Aga ei! Jääme positiivseteks, kõik läheb nii nagu peab! Järgmine nädal saan ilmselt ette kanda oma senistest tulemustest. Et kas on üldse midagi ülekandmisväärset. Lootused on kõrgel!

Aga kuulise puhkuse huvitavamad hetked võiksid olla sellised: pidu Tallinnas Rene juures, suitsusaun Lõuna-Eestis tädi juures (!), Alani sünnipäevapidu, Seltsi auvilistlase uhke matus Tallinnas, Seltsi aastapäev, lumetorm, Pirogovi sisseõnnistamine. Meeldiv näha, et elu Tartus ja Eestis läheb suht-koht suurepäraselt! See on üks põhjustest, miks mõnevõrra juba jäädavalt Eestisse tagasi tahan pöörduda...

Üle-eelmine paragrahv lõppes sõnaga 'treenida'. Noh, minu suurejoonelisest plaanist Eestis taas jõusaaliga tegelema hakata ei tulnud midagi välja, aga see-eest leidsin mõnel korral end meeskonnaspordiga tegelemast: korvpall, saalihoki ja JALGPALL! Nii hea oli üle mitme kuu taas palli taga ajada. Lisaks sai ka natuke pinksi ja piljardit mängida. Mis siin salata, suurem osa trennist oli tugitoolisport, kannutõstmine ja õllelihase treenimine. Tagajärjed ei ole kohutavad, aga mõne hea trennikorra peaks nüüd küll tegema enne reisile minekut.


Mis siis veel? Suurt midagi vist. Väga ei viitsi minna tagasi, aga õnneks põhjuseid siiski jagub. Peale kooli ka see, et teisipäeval esineb Norwichis Digitalism! Kui sa tahad mu sõber olla siis sulle peab see lugu meeldima! (vabandust, kehv nali) Nüüd edaspidi kuni ühe ilusa päevani juuni algul, mil ma tagasi tulen, luban vähe tihemini postitada. Nii et tulge ikka külla! Nii digitaalselt kui füüsiliselt! Tänan kõiki, kes mind kannatada suutsid selle kuu jooksul ning väga kahju, et kõigi toredate inimestega siiski trehvata ei jõudnud.

Kui varem ei kohtu, siis järgmine kord ikka kohtume!