Inglismaal pole olukord kuu aja jooksul kontrolli alt väljunud - alles on huumor, kehv ilm, suured inimesed, kolmerattalised autod ja Minid, endiselt sõidetakse valel pool teed ning alles on ka ülikooli campusel elavad jänesed. Aga! Suuremate jäneste hulgas kalpsavad nüüd ringi ka väiksemad! Übernummid! Kevade aeg... Muu loodus hakkab ka vaikselt ärkama ning varsti ehk ei paista aknast enam mõttetu oksarägastik vaid miskit rohelisemat.
Tagasituleku üks suuremaid ootusi oli see, et saab teada, millise hinde vääriliseks seniseid pingutusi on hinnatud. Kolm ainet, kolm tulemust. Venemaa ajaloos essee Stalinist: 70%; meedias ja identiteedis 'lugemislogi' erinevatel teemadel 62%; spordimeedia ja kultuur ning lühiesseed jalgpallihuliganismist ja -kultuurist laiemalt: 63%. Meeldetuletusena siis, et 70 ja üle on kõrgeima hinde vääriline, teised langevad Eesti mõistes kategooriasse B. Pole paha!
Kuigi kevadise lugemismaratoni järel lootsin, et ehk pingutan kõigiga üle 70 punkti välja, siis seda paraku mitte. Võibolla on see isegi hea, muidu tekiks tunne, et arenemisruumi justkui pole. Aga on küll! Ja tõestada saan seda viimase kirjatööga, mille tähtaeg kukub nädala pärast. Teemaks Venemaa ja demokraatia. Hurraa! Nädala sisse mahub ilmselt veel ka paar proovieksamikest, ent sellega on aktiivsel õppetööl Inglismaal ka ots peal. Järgneb...
...2 nädalat trippimist Euroopas! Oujee! Ja pärast seda...4 eksamit sama hulga nädalate jooksul. Ja siis on kõik. Siis tulen koju tagasi. Digitaalse lennupileti peal on kirjas 3. juuni.
Ahjaa, Digitalismi kontsert jäi ära. Järgneb ääretu rida roppusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar