Märkamatult ongi kätte jõudnud minu viimane tööpäev Kakaduus. Muidugi on mul musttuhat asja teha ning pikemalt heietada ei jõua. Aga tahes-tahtmata olen ma siinse 1,5 kuu jooksul siinse eluga nii ära harjunud, et imelik tundub mõte siit viimast korda välja jalutada. Muidugi tahan ma puhkust siinsest igapäevasest pidevast kommunikatsioonist ja väga kaootilisest töökultuurist. Minu suhtlemisvalmidus ja paindlikkus sai siin ikka väga kõvasti proovile pandud :). Kuid sisemas on mul tunne, et ma hakkan seda elu siin veel taga igatsema.
Avastasin üsna hiljuti, et laagril on ka kodukas ja oma blogi. Tasub pilk peale heita :)
Panin samuti üles pildid meie läinudpühapäevasest järjekordsest Sevastoopoli tripist. Ametlik eemärk oli kohaliku AIESECi juures oma riike tutvustada. Me aga ärkasime varem üles ning käisime Balaklavas – kunagises kinnises linnas, mis majutas nõukogude ajal salajast allveelaevabaasi.
Homme alustan aga oma ringreisi marsruudil Jalta – Odessa – Kiiev. Kõiksugu reisisoovitused teretulnud! Kui kõik hästi, siis tagasi Tartus olen 5. septembril.
Laulgem kaasa tänavuse eurolaulu viisil:
Я люблю
тебя какаду
за чёрный край!
Я люблю
тебя какаду
ето просто рай!
3 kommentaari:
Sa ilmselt pole enam seda lugemas - aga: ma sain sult täna postkaardi! Ütlemata armas! Kaart ilmselt ootas mu Soo tänavad postkastis juba varem, aga kuna Läänemaal peremeditsiini praktiseerisin, siis sinna varem kaema ei sattunud.
Aitäh! Ja toredat jätkutrippi! (Midagi soovitada ei oska :(.)
loen ja imestan.. kas t6esti j6udsi kaart enne mind. nende juttude p6hjal, mis kohalikud r22kisid, tulnuks sul postkaarti veel pool aastat oodata. aga ju nad siis liialdasid veits ;)
praegu sai kyll oma kommentaar vale kasutaja alt kirjutatud :D
Postita kommentaar