kolmapäev, juuni 04, 2008

Six

"Allright, on a scale from one to ten with ten being the best, what number would you give to your stay in Norwich?"

Selline oli sõber Tomase küsimus mulle sel esmaspäeval ja vastus peitub pealkirjas. Nüüd on see siis läbi. Juba rohkem kui 24 tundi olen tagasi kodumaa pinnal, Tallinnas, ja üliõnnelik. :)

Miks just selline hinnang? Sest välismaa-aasta oli miski, mida olin oodanud umbes 5 aastat enne seda ning kuigi aeg võõrsil oli väga-väga vinge, jäid mõned olulised asjad kripeldama: kõik läks kokku jube kalliks, mis ei lasknud harrastada sellist elu nagu ma sellega Eestis harjunud olen; inglaste ühiskonna ja kultuuriga ei olnud võimalik täielikult sulanduda - need nädalad, mis Euroopas rännates veetsin, tundusid mõnusamad; tegin ilmselt siiski veidi vale valiku oma elukoha suhtes - Norwichi äärelinn jättis mind osast ülikoolimelust, eriti ülikoolilinnakus toimuvast kaugele ning toimida sarnaselt oma korterinaabrile, kes iga öö taksoga koju saabus, ei tundunud kuigi mõistlik ega võimalik; inglise inimesed, inglise ilm ja inglise transpordisüsteem (selle kallidus) pole siiski päris minu cup of tea; Norwichi linn muutus ka lõpus üpris igavaks.

Siiski, erasmuslaseks hakkasin sooviga väljamaalt õppepunkte teenida ning need ilusti moodulina Tartusse üle kanda. See oli peaeesmärk ning see tundub täidetud saavat. Eksamid maikuus tehtud, tulemused JUBA juuli lõpus! Elagu bürokraatia...Täidetud sai ka teine suur eesmärk ehk välismaalt toredaid tuttavaid leida. Siinkohal panustasin kvaliteedile, mille tulemusena on 7-8 inimest, keda ka veel tulevikus kindlasti näha kavatsen, kellest oli tõsiselt kahju lahkuda.

Tegelikult, nüüd tagasi olles tõstaksin hinde ikkagi seitsme peale, ja arvestades, et olen veel harjunud inglise hinnangusüsteemiga, siis mäletatavasti 7 ja üle selle tähendab 10-pallisüsteemis suurepärast saavutust. Võrdluseks, elu Eestis tundub esmapilgul 10!

Ja head lipupäeva kõigile!