Sügistuuled

Juba päris mitu nädalat tagasi käisin kanuumatkal. Hingasime kõvasti värsket õhku ja ahmisime endasse sügisvärve. On tagumine aeg ka pildid üles panna – siin hakkavad mõned puud juba raagu jääma.

Matka organiseeris rahvusvahelisi tudengeid koordineeriv büroo ja kohta oli sinna saada üsna raske. Kohti oli 40 ja ainüksi vahetustudengeid ca 300. Rebimine oli tihe, aga õnneks sai ka Tartu oma esinduse välja panna :)

Kui hea mõte see tegelikult oli, selgus alles kohale jõudes. Oli väga mõnus lasta endasse natuke ka värsket loodust. Elades kogu aeg Toronto kesklinnas, ei saa sellest vajadusest eriti arugi.. väljaarvatud siis, kui juba kohale jõuad. 

Loodus oli seal metsik. Puudus mobiililevi ja kõik praht kästi kokku korjata/ära põletada. Kui midagi ripakile jätta, on karud kohe laagrit piiramas. Nii näiteks ei lubatud sinna kaasa võtta ka plekk ja pudeltaaras jooke. See ei takistanud meil aga üksteisega tutvumast.

Lisaks loodusenautimisele kujuneski sellest väga hea võimalus teiste välistudengitega tuttavaks saada. Muidu tundub ülikool nii suur ja meeletu, et ei oskagi kuskilt peale hakata. Rahvusparki olid aga kokku tulnud just need, kes taolisi asju ka hindavad :). Kui nüüd tagasi vaadata, siis enamik minu praegusest tutvuskonnast on just tollest nädalavahetusest pärit. Umbes pooled neist elavad siinsamas Tartu College'is.

Aga edasi las räägivad enda eest juba pildid ja nende kommentaarid. 

Tartu College

Hiljuti kuulutasin välja, et kolisin 12 korrust kõrgemale. Enne elasin 5.- korrusel, nüüd 18.-l korrusel. Kuidas on see võimalik? Justnimelt seetõttu, et hea õnne tarvis on siin hoonel vahele jäetud 13. korrus. Positiivsele aurale lisavad oma panuse veel naabruses asuvad Kanada Ühendatud Kirik, Baha'i kirik ning budistide keskus. 

Õnne on Tartu College'l vaja. Kui tähistati maja 40. juubelit, siis sain ka mina selle funktsioonide kohapealt oluliselt targemaks. Nimelt polnud kopa maasse löömise motiiv üldse mitte tudengeid majutada. Peamine eesmärk oli teha Eesti kultuuri majutamine majanduslikult tasuvaks. Nii pandigi püsti kesklinnas ühikas – tudengid maksavad renti ning see sissetulek katab ära ka Eesti kultuuri elushoidmise ruumivajadused. Nii saavad hoones tausta pinda erinevad korpid ja seltsid, eestikeelne raamatukogu ja Kanada eestlaste arhiiv; samuti käivad siin koos laulukoor ja muud kultuursed ringid. Minu arvates väga sümpaatne ärimudel.

Elamistingimused meenutavad siin Konstanzi Osti ühikaid. Pisikesed toad kostavad läbi, köök ja tualett on jagamisel ning üldse on sisustus veidi väsinud. Neid ebamugavusi korvavad aga ideaalne asukoht keset linna ülikooli ja metrooliinide lähedal, hea vaade ülemistelt korrustelt ning toredad kaaselanikud.  Ja muidugi see, et Tartu tudengid siin tasuta elada saavad :)

Viiendalt korruselt oli mul igahommikune vaade kooli minevatele lastele

Nüüd on mul on Jumalik vaade itta. Nimelt saan kirikule ülevalt alla vaadata :). Kui mõni hommik pilvi poleks, siis näeks päikesetõusu ka. Parajasti on juba õhtupoolik.

Mõnikord lõbustavad mind ka hulljulged aknapesijad. 

Õnneks nad senini midagi peale lappide pole pillanud

Maja parim vaade on muidugi pesuruumist lõuna poole. All paistab koolimaja nurk, mida ma 5. korruselt imetlesin. Massiivne maja vasakul on üks suurimaid (kui mitte suurim) ülikooli raamatukogu maailmas.

Üldiselt on kogu hoone ülesehitus ja inimeste elu siin üsna eraklik. Homme saab seevastu pidu! Kutsutud on kõik Tartu College'i elanikud :)

Tartu College

Mis tulevik ootab psühholoogiadoktorit?

Q: Is PhD in psychology worth anything in non-academic world?

A: Absolutely! I never realized how valuable my PhD is. People actually respect you... once you get out of here! (university)

Täiendus: video üritusest

Doktoriõpe on tähendab akadeemiale pühendumist. Sellist hoiakut olen ma kuulnud mitmelt poolt ja see on mulle ka väga loogiline tundunud. Milleks muidu ekstra neli aastat veel (üli)koolipinki nühkida? Kuid tuleb välja, et Kanadas läheb tervelt 70% psühholoogiadoktoreid tööle väljaspool ülikooli. Mida nad siis teevad? Sellele küsimusele proovis vastuseid leida paneeldiskussioon pealkirjaga "Non-academic careers for Psych PhDs".

Üritusele tuli kohale terve saalitäis Toronto Ülikooli psühholoogia kraadiõppureid (MA ja PhD). Huvi oli suur. Boonuspunktid korraldajale, Toronto EPSÜle, kes pakkus tasuta võileibu ja jooki. Kui kõigil oma jagu käes, siis hakkas arutelu pihta.

Kõigepealt diskussioonil osalejad tutvustasid end. Mõned olid doktorikraadi ette võtnud täiesti akadeemilistel eesmärkidel, teised mitteakadeemilistel. Osadel oli isegi post-doc tehtud. Kuid ühel või teisel viisil olid nad kõik sattunud ülikooli kursilt kõrvale. Enamasti elu "lihtsalt kujunes".

Igaühel oli erinev põhjust ja erinev lugu – ühele ei meeldinud grantide taotlemine ja akadeemiline mustlaselu. Teine õppis kuuajase mediteerimise programmi käigus ajust rohkem kui kogu neuropsühholoogia programmi jooksul. Kolmas sai '82. aasta masu ajal doktorikraadi ahvidega eksperimenteerimises .. ning kodus naine ja laps nõudsid süüa. Mida siis teha?

Paneeli liikmete tegevusalad olid päris kirevad:

• Director, Research and Evaluation at Kinark Child and Family Services
• Staff Psychologist at Toronto Rehabilitation Services Spinal Cord Rehabilitation Program
• Coordinator of the Research Unit within the Behavioural Sciences and Analysys Services (BSAS), OPP
• Research Associate, Educational Research, Toronto Catholic Distric School Board
• Staff psychologist for Toronto EMS
• Government of Ontario
• Defence Scientist and member of the Resiliance Group at Defence R&D Canada
• Vice-President: International Development and Consulting at Self Management Group
• Aviation Research Coordinator; Human Factors Consultant
• Director of the Centre for Applied Neuroscience Coaching

Tudengid said küsimusi küsida ja juttu jätkus kauemaks. Seedimismaterjali sai palju... järgnevalt mõned tarkuseterad, mis ma enda jaoks kokku panin. Äkki on kellelegi veel kasulikud?

• Sageli firmad otsivad probleemidele vastust, aga nad ei tea, kuidas sinna jõuda. Alates töötajate väsimusest jagu saamisest kuni meetmete-programmide hindamiseni välja. Nii on psühholoogia taustaga inimestel väga oluline oma oskused teistele sobivas keeles selgeks teha. You got to let them know, how what you do will help them!

• psühholoogiadoktori kolm universaalset tugevat külge:
• + õppimisvõime
• + uurimismeetodid
• + statistika

• alustajal on kindlasti raske jalga ukse vahele saada. Eriti psühholoogias (vt esimest punkti). Nii on tööpraktikad ja koolivälised tegevused on väga kasulikud. Samuti uurimistöö tegemine erasektorile. Natuke kogemust on parem kui üldse mitte midagi. Samuti võib praktikast välja areneda pikem töösuhe. Isiklikult hammustasin selle pähkli katki alles pärast bakat.

• tasub minna oma unistuse tööandja juurde kuhugi madalamale kohale tööle... ja varjamatult rääkida, kuhu sa tegelikult sihid. Tööandjatele meeldivad eesmärgiga ja ambitsioonikad inimesed ning võimaluse korral aidatakse sind kindlasti unistusele lähemale.

• oma elu planeerimisel ei tasu liiga palju mõelda töö perspektiivist. Alusta teisest otsast – mõtle, mida sulle tegelikult teha meeldib? Ujuda-reisida-münte koguda-muru niita? Ning seejärel vaata, milline tegevus seda võimaldab. Take risks and follow your heart. It will work out in the end.

• mitte-akadeemilise karjääri negatiivne külg on see, et sageli oled sa ainuke psü PhD seltskonnas. Kohati võib see olla üsna frustreeriv. Ega's muud kui tuleb ülikooliinimestega suhelda. Mõned tegid näiteks hobi korras ka kõrvalt teadusprojekte.

• Üks neiu uuris, kas post-docil on lisaväärtust mitte-akadeemilises elus. Enamik arvas, et see on minimaalne. Samas, kui doktorikraadiga inimesi on juba päris palju, on see kindlasti eristav faktor. Igal juhul võiks see töö olla praktilise väärtusega. Osadel oli näiteks post-doc lastehaiglas.

• PhD-d samas pidasid esinejad väärtuslikuks investeeringuks. Keegi ei tundunud kulutatud aega kahetsevat. Hea seegi :)

Selline on olukord Kanadas. Mul on õnneks natuke aega mõelda, kuidas kirja pandud mõtted meie konteksti panna. Vabariigis on doktorikraadi saanud ca 30 inimest + veel NL kraadid. tea, mis meil doktorite akadeemia-mitteakadeemia protsendid on?