Friday night was beer night long before the marketing men thrust lager into the English consciousness. Since the Industrial Revolution, men and beer have been inseparable on pay-day, arriving at the locals and chucking it down their necks so that they have to loosen their belts, ordering a few more just before the bell declares chucking-out time at 11 p.m. and cries of 'Time, gentlemen, please' are heard all over England from throaty, rotund landlords or their feisty wives. The doors open, and men spill out laughing and joking.
'Going home to give the wife one, then?'
'Leave it out, it ain’t Christmas, is it?'
These one-liners are repeated again and again as England gets set for a cholesterol-slammer supper of late-night fish and chips, pickled gherkins or, better still, a greasy kebab or a Ruby Murray. Alcohol really kicks in hunger, after eight pints of liquid fizz, making you crave belly-swelling food that will sit on the stomach until the fry-up the next morning and ensuring that the middle-aged belly strains against the shirt button.
- Colin Ward, Chris Henderson (2000) "Who Wants It?", London, Mainstream Publishing -
Õppisin siin oma viimaseks eksamiks, mis algab 2 tunni pärast. Teemadeks sedapuhku spordimeedia suhe rahvuslusega ning minu suur lemmik - jalgpallihuliganism. Ja just sellest viimasest räägib eeltsiteeritud raamat, ent põhjus, miks selle lõigu siia toksisin, on see, et see lihtsalt võtab nii hästi kokku inglise rasvast ja kontinentaalsest õllest läbiimbunud töölisklassi kultuuri, millega nelja päeva pärast pikemaks ajaks hüvasti jätan. Kas mul ka kahju minna on, võib igaüks ise arvata, kes mind natuke tunneb ning ülalolevat teksti loeb.
Vahepeal on veel juhtunud see, et käisin viimast korda Manchesteris, sedapuhku Tigat ja Erol Alkanit kuulamas. Ei jäänud rahule! Sest Tiga on palju paremaks suuteline. Yorkis käisin ka, see oli tore. :) Meelde jäi meeletu arv linde ja absoluutselt arusaamatu ülesehitusega campus. Ja linna peal nägin John Terryt. Ja külastasin koos Carolinega, keda oli väga meeldiv üle pika aja näha, kolmandikku linna klubidest (arvake, palju neid siis kokku on). Tagasitee oli paraku küllaltki mitte-meeldiv.
Caroline juurest lahkusin kell 9 hommikul, tagasi enda juurde jõudsin kell 23.30 õhtul. Kus ma vahepeal olin? Noh, bussis ja rongis põhiliselt. Jah, oli küll kurnav! Aga ei ole minu teha, et Yorkshire Londonist nõnda kaugel on ja et odavamat transporti ei leidu. Samuti ei ole minu teha see, et Liverpool St. rongijaam pool tundi enne mu rongi väljumist kõik reisid ära jättis, sest mingi sild kukkus läheduses kokku. Ühesõnaga, askeldamist jätkus. Tänaseks eksamiks olen aga valmis ning nädalavahetus möödub eeldatavalt hüvastijätmise ja pakkimise tähe all. Teisipäeval olen kodus.
Pealkiri on seepärast selline, et eile oli esimene rahvusvaheline seedetrakti päev ja see tundus lihtsalt liiga robustne, et kasutamata jätta. Lisaks ei osanud ma miskit muud sinna panna kah.
reede, mai 30, 2008
esmaspäev, mai 19, 2008
London vs. Pariis
Avastasin ükspäev, et Inglismaa-aja jooksul olen ometigi rohkem päevi veetnud Pariisis kui Londonis. Kuivõrd Norwichist on mul suhteliselt kopp ees juba ning eksamid vaid kord nädalas, siis pärast teist eksamit eelmisel reedel tormasin viga parandama. Londonis kohtusin Tanjaga, peatusime tema reivimeelse sõbra Siimo pool. Oli tore!
Neljapäeval on järgmine eksam ja mõtlesin et hakkaks selleks valmistuma, seetõttu väga kirjutada ei viitsigi, ent minu ja Tanja päevastest seiklustest saab ülevaate siin. Öised seiklused jäävad sedapuhku asjaosaliste teada. Ei-ei, mingit enneolematut pidutsemist ja laaberdamist jne jne ei toimunud, ent siiski.
Tänase seisuga on veel 2 nädalat saaga lõpuni. Üks reis seisab selle aja jooksul veel ees, sest palju ma ikka eksamiteks õpin...Pealegi - pidev töö semestri vältel tagab vaba sessi! Kaks eksamit on veel ees, muuseas. Seni - esimesega jäin rahule, teisega vähem. Aga see oli eelmise semestri aine ning päris kõik lihtsalt ei jäänud meelde. Ja see üks reis viib mind veel viimast korda Manchesteri ning lisandina ka Yorki! Enne seda on aga õppimisfestival ja Meistrite Liiga finaal. Stay tuned!
Ahjaa, et kes siis võidaks vastuseisu Londoni ja Pariisi vahel? Kindlasti Pariis! London on liiga...ma ei teagi...Pariis tundub nii toretore lihtsalt!
Neljapäeval on järgmine eksam ja mõtlesin et hakkaks selleks valmistuma, seetõttu väga kirjutada ei viitsigi, ent minu ja Tanja päevastest seiklustest saab ülevaate siin. Öised seiklused jäävad sedapuhku asjaosaliste teada. Ei-ei, mingit enneolematut pidutsemist ja laaberdamist jne jne ei toimunud, ent siiski.
Tänase seisuga on veel 2 nädalat saaga lõpuni. Üks reis seisab selle aja jooksul veel ees, sest palju ma ikka eksamiteks õpin...Pealegi - pidev töö semestri vältel tagab vaba sessi! Kaks eksamit on veel ees, muuseas. Seni - esimesega jäin rahule, teisega vähem. Aga see oli eelmise semestri aine ning päris kõik lihtsalt ei jäänud meelde. Ja see üks reis viib mind veel viimast korda Manchesteri ning lisandina ka Yorki! Enne seda on aga õppimisfestival ja Meistrite Liiga finaal. Stay tuned!
Ahjaa, et kes siis võidaks vastuseisu Londoni ja Pariisi vahel? Kindlasti Pariis! London on liiga...ma ei teagi...Pariis tundub nii toretore lihtsalt!
pühapäev, mai 11, 2008
Veel tsimaruke tripist
Niih, natuke jäi kripeldama, et reisist jäi miskit vist kirjutamata. Ehk siis kõige tähtsamana see, et SUURED-SUURED tänud kõigile, kes mind välja kannatasid ja majutasid ja ülimegasuperlahked olid mu vastu selle aja jooksul: Kata, Maarika, Ivo, Triinu ja Ansu, Ingrid ja Berit. Kõik te jätsite endast mingi jälje minusse. Igaüks erineva, aga igal juhul tunnen, et olen nüüd natuke teistsugune, natuke parem inimene. Ja vist natuke juurde võtnud inimene. :D
Teiseks - kaks nädalat mandril kinnistas minus arusaama, et inglased on ikka maru keskpärased inimesed. :( Isiksusi tuleb siin tikutulega taga otsida ja üldiselt leiab need välismaalaste hulgast. Inglastega on tore küll, aga mitte hurraa-tore...Ja Norwich ei paku mulle ka enam suurt midagi. Igav on lausa. Muidugi pärast 2 nädalat seiklusi ja toredusi ongi keeruline samas taktis jätkata. Aga tahaks! Sestap satungi viimase 3 nädala jooksul vähemalt korra veel Manchesteri, kavas on ka mere äärde ujuma sõit ja vägaväga tahaks selle veidra suusamäe peal ka ikka ära käia.
Ja sellise tähelepaneku tegin ka, et Inglismaal toimib ikka suht-koht surveillance society - Londonisse jõudes kuulsin pea esimese asjana metrookõlaritest käsklust, et sooja ilmaga tuleb veepudel lähedal hoida. Ja muidugi mind the gap. Ja muidugi kaamerad igal pool. Kokkuvõttes kipub see jaburaks. Kuigi soovitused on õiged. Aga mina soovitaks inimestel ikka ise endi eest mõelda. Veepudeli ostmine pole pooltki nii lõbus kui keegi 'targem' või 'suur vend' on seda sulle soovitanud, heade ideede peale tahaks ju ikka ise tulla. Või midagi sellist.
Ja muidugi ma loodan et kõigil emadel üle maailma oli ülivinge päev täna! ;)
Teiseks - kaks nädalat mandril kinnistas minus arusaama, et inglased on ikka maru keskpärased inimesed. :( Isiksusi tuleb siin tikutulega taga otsida ja üldiselt leiab need välismaalaste hulgast. Inglastega on tore küll, aga mitte hurraa-tore...Ja Norwich ei paku mulle ka enam suurt midagi. Igav on lausa. Muidugi pärast 2 nädalat seiklusi ja toredusi ongi keeruline samas taktis jätkata. Aga tahaks! Sestap satungi viimase 3 nädala jooksul vähemalt korra veel Manchesteri, kavas on ka mere äärde ujuma sõit ja vägaväga tahaks selle veidra suusamäe peal ka ikka ära käia.
Ja sellise tähelepaneku tegin ka, et Inglismaal toimib ikka suht-koht surveillance society - Londonisse jõudes kuulsin pea esimese asjana metrookõlaritest käsklust, et sooja ilmaga tuleb veepudel lähedal hoida. Ja muidugi mind the gap. Ja muidugi kaamerad igal pool. Kokkuvõttes kipub see jaburaks. Kuigi soovitused on õiged. Aga mina soovitaks inimestel ikka ise endi eest mõelda. Veepudeli ostmine pole pooltki nii lõbus kui keegi 'targem' või 'suur vend' on seda sulle soovitanud, heade ideede peale tahaks ju ikka ise tulla. Või midagi sellist.
Ja muidugi ma loodan et kõigil emadel üle maailma oli ülivinge päev täna! ;)
reede, mai 09, 2008
100% puhast rõõmu!
Ohh! Läbi sai! Kaks nädalat reisimist on seljataga, tulemuseks päevitus ja jube hea enesetunne! Kõik sujus suurepäraselt, kõigega jäin rahule! Aga kirjutan ikka vähe pikemalt nüüd. Haagi juures jäi vist pooleli.
Ühesõnaga, mai esimesel päeval sõitis Mikk Haagi, et taaskohtuda neiudega, kellega möödunud õhtul sai Amsterdami peal jauratud ja hollandi moodi volberdatud. Juba Haagi jõudmise hetkest sain aru, et see on minu tüüpi linn. Ma ei oska täpselt öelda, mis mulle peale modernse arhitektuuri seal nii kiirelt meeldima hakkas, aga igatahes tundsin end nagu kodus. Ja loomulikult juhatas pärast eelmist ülilahket öömajapakkujat minu seikluse järgmise peatüki sisse kursaõdede külalislahkus, eriti tänan Triinut, kelle lahkust ma ei suuda ära imestada.
Niisiis. Kaks õhtut ja päev Haagis möödusid Triinu, Ansu ja nende sõbrannade Reeda ja Liisi ja Megani seltskonnas lihtsalt elu ja ilusat ilma nautides. Justnimelt! Lõpuks ometi sai läbi mitmekuine 10-kraadise ilma needus ja ma taasavastasin, et on olemas ka soojemaid temperatuure! Haagi rannas oli vesi küll veel külm, ent nagu just kuulsin, siis nädalapäevad hiljem on see stiilne ja restoranirohke rand rahvast täiesti paksult täitunud ning suvehooaeg käib! Kvaliteetaega Haagis täiustas ka kirbuturg, kust leidsin soodsalt vinged päikseprillid, klubiõhtu ja pubiõhtu, loomulikult oli eriti meeldiv taaskohtuda klassiõde Hannaga! :)
Haagi lähen ma veel kindlasti tagasi. Aga sedapuhku pidin 3. mai hommikul jalga laskma, et jõuda õhtuks hulga lõunapoole - mind ja Katat, kellega kohtusin taas Lille'is, ootas ees minu reisikese eelviimane sihtpunkt Lyon. Olles Hollandi jahedast ja tuulisest kliimast siiski natukene pettunud, esitasin ilmataadile dilemma, et olgu ilus või muidu...No ega ma miskit teha poleks saanud kui ilma poleks olnud, aga oli...Ja veel milline! Lyonis valitses kõik need 4 päeva mis seal koos Kata, tema sõbranna Veronikaga Lille'ist ning Ingridiga puhtakujuline suvi. Tulemuseks päevitus, ent eelkõige lihtsalt mõnu, mõnu ja veelkord mõnu!
Lyonis hakkasin üha enam mõtlema, et miks kurat oli vaja valida Erasmuse-aastaks mingi vihmane Inglismaa ja Norwich, kui palju ilusamad linnad ja ilmad ja inimesed on mandri-Euroopas. Ilmselt on tegemist lihtsa kokkusattumusega, et just minu reisi ajal saabus Prantsusmaale suvi. Pole paha! Lyonis jõudsime nelja päeva ja öö jooksul nii mõndagi - hulgaliselt häid maitseelamusi restoranidest, järjekordne loomaaed ja moodsa kunsti muuseum, jalgrattaga (sigaodav rent!) mööda linna kimamine, pikad-pikad jalutuskäigud, jõe ääres mõnulemine ja veel asju, mis praegu meeldegi ei tule. Uhh!
Ja lahkusin Lyonist täiesti valel ajal! Just oli seal algamas elektroonilise ja indie-muusika festival. Grr! Hunnik häid bände jäi taas nägemata. Aga küllap Ingrid ja Kata oma muljeid jagavad ja kadedust tekitavad. :) Kui Lyonis mõtlesin kohati, et reis ei saa enam paremaks minna ning elu on megailus, siis kolmapäev ja neljapäev Pariisis muutsid mu arvamust. Ilm prantslaste pealinnas oli jällegi imeline ning elunautlejast Beriti seltskonnas ei saagi end teisiti kui superhästi tunda! Seine'i ääres istuda, juttu ajada ja lihtsalt melu nautida... Ahh! Ma ei oska seda sõnadesse pannagi. Jube mõnus oli lihtsalt ja nii-nii kahju, et oli vaja eile õhtul Norwichi naasda, sest Pariisiski oli huvitavaid üritusi oodata.
Eile hilisõhtul niisiis sai kevadtripp läbi. Ja täna oli esimene eksam. Ja ma tunnen end suurepäraselt! Sest ka Inglismaal on vähemalt hetkel suur-suur suvi, viimase essee tegin kirjavigadeta taaskord n-ö A peale ja eksamgi läks vist suurepäraselt. Ja lihtsalt hüppan rõõmust siin. Uhh! Elu on lill! Hurraa! Nädalavahetuse jooksul panen pilte ka Picasasse, küllap siis tekitan lingi siia või miskit.
Ja kuidas teil läheb?
Ühesõnaga, mai esimesel päeval sõitis Mikk Haagi, et taaskohtuda neiudega, kellega möödunud õhtul sai Amsterdami peal jauratud ja hollandi moodi volberdatud. Juba Haagi jõudmise hetkest sain aru, et see on minu tüüpi linn. Ma ei oska täpselt öelda, mis mulle peale modernse arhitektuuri seal nii kiirelt meeldima hakkas, aga igatahes tundsin end nagu kodus. Ja loomulikult juhatas pärast eelmist ülilahket öömajapakkujat minu seikluse järgmise peatüki sisse kursaõdede külalislahkus, eriti tänan Triinut, kelle lahkust ma ei suuda ära imestada.
Niisiis. Kaks õhtut ja päev Haagis möödusid Triinu, Ansu ja nende sõbrannade Reeda ja Liisi ja Megani seltskonnas lihtsalt elu ja ilusat ilma nautides. Justnimelt! Lõpuks ometi sai läbi mitmekuine 10-kraadise ilma needus ja ma taasavastasin, et on olemas ka soojemaid temperatuure! Haagi rannas oli vesi küll veel külm, ent nagu just kuulsin, siis nädalapäevad hiljem on see stiilne ja restoranirohke rand rahvast täiesti paksult täitunud ning suvehooaeg käib! Kvaliteetaega Haagis täiustas ka kirbuturg, kust leidsin soodsalt vinged päikseprillid, klubiõhtu ja pubiõhtu, loomulikult oli eriti meeldiv taaskohtuda klassiõde Hannaga! :)
Haagi lähen ma veel kindlasti tagasi. Aga sedapuhku pidin 3. mai hommikul jalga laskma, et jõuda õhtuks hulga lõunapoole - mind ja Katat, kellega kohtusin taas Lille'is, ootas ees minu reisikese eelviimane sihtpunkt Lyon. Olles Hollandi jahedast ja tuulisest kliimast siiski natukene pettunud, esitasin ilmataadile dilemma, et olgu ilus või muidu...No ega ma miskit teha poleks saanud kui ilma poleks olnud, aga oli...Ja veel milline! Lyonis valitses kõik need 4 päeva mis seal koos Kata, tema sõbranna Veronikaga Lille'ist ning Ingridiga puhtakujuline suvi. Tulemuseks päevitus, ent eelkõige lihtsalt mõnu, mõnu ja veelkord mõnu!
Lyonis hakkasin üha enam mõtlema, et miks kurat oli vaja valida Erasmuse-aastaks mingi vihmane Inglismaa ja Norwich, kui palju ilusamad linnad ja ilmad ja inimesed on mandri-Euroopas. Ilmselt on tegemist lihtsa kokkusattumusega, et just minu reisi ajal saabus Prantsusmaale suvi. Pole paha! Lyonis jõudsime nelja päeva ja öö jooksul nii mõndagi - hulgaliselt häid maitseelamusi restoranidest, järjekordne loomaaed ja moodsa kunsti muuseum, jalgrattaga (sigaodav rent!) mööda linna kimamine, pikad-pikad jalutuskäigud, jõe ääres mõnulemine ja veel asju, mis praegu meeldegi ei tule. Uhh!
Ja lahkusin Lyonist täiesti valel ajal! Just oli seal algamas elektroonilise ja indie-muusika festival. Grr! Hunnik häid bände jäi taas nägemata. Aga küllap Ingrid ja Kata oma muljeid jagavad ja kadedust tekitavad. :) Kui Lyonis mõtlesin kohati, et reis ei saa enam paremaks minna ning elu on megailus, siis kolmapäev ja neljapäev Pariisis muutsid mu arvamust. Ilm prantslaste pealinnas oli jällegi imeline ning elunautlejast Beriti seltskonnas ei saagi end teisiti kui superhästi tunda! Seine'i ääres istuda, juttu ajada ja lihtsalt melu nautida... Ahh! Ma ei oska seda sõnadesse pannagi. Jube mõnus oli lihtsalt ja nii-nii kahju, et oli vaja eile õhtul Norwichi naasda, sest Pariisiski oli huvitavaid üritusi oodata.
Eile hilisõhtul niisiis sai kevadtripp läbi. Ja täna oli esimene eksam. Ja ma tunnen end suurepäraselt! Sest ka Inglismaal on vähemalt hetkel suur-suur suvi, viimase essee tegin kirjavigadeta taaskord n-ö A peale ja eksamgi läks vist suurepäraselt. Ja lihtsalt hüppan rõõmust siin. Uhh! Elu on lill! Hurraa! Nädalavahetuse jooksul panen pilte ka Picasasse, küllap siis tekitan lingi siia või miskit.
Ja kuidas teil läheb?
esmaspäev, mai 05, 2008
Thhhheeee Paaarrtttyyy
Kuidagi on nii sattunud, et mina reklaamin siin blogis ainult pidusid. Tegelikult teen ma muud ka. Ausalt! Näiteks kirjutan seminaritööd, mis kahe nädala pärast esitatud peab olema. Kui aega saan, siis kirjutan sellest... ja muudest toredatest tegevustest. Samas võin ma sellest Sulle ka silmast-silma rääkida, kui tuled kohale genklubi peole.... mis on juba HOMME (teisipäeval)!
videoflaier
Minu lemmikmussi saab seal ka muidugi kuulata :)
videoflaier
Minu lemmikmussi saab seal ka muidugi kuulata :)
Tripp vol. 2
28.04 kell 14.49, viies päev.
Esiteks on tänase sissekande ajal ema sünnipäev. Jeejee! Palju õnne. :)
Muidu, rong saab ilmselt ka edaspidi selle tripi jooksul olema koht, kus blogitan. Mõne aja eest jätsin hüvasti Groningeni ja Maarikaga. Olen teel Amsterdami ja Hollandi aasta suursündmusele - kuninganna ema sünna tõotab suuri-suuri pidustusi järgneva mõne päeva jooksul. Jee!
Groningeni kohta võiks öelda järgnevad märksõnad: rahulik, rahustav, rahumeelne, tore, mõnus, sõbralik, kanali- ja jalgrattarohke. Väga meeldiv koht igatahes. Maarikal on vedanud. Aeg sai sisustatud rendirattaga (eriti kihvt ratas oli!) ringi kimades, pannkoogirestos ja rootsi õhtusöögil. Üldiselt rahulikult, aga väga meeldivalt.
04.05 kell 23.18, üheteistkümnes päev
Nojah, pea nädala pole saanud mahti kirjutada. Rõõmuga võib tõdeda, et on tegemist olnud! Aga tulemuseks on ka see, et räägin möödunud päevadest lühidalt. Niisiis.
28. aprillil jõudsin ilusti Amsterdami, kohtasin järgmise öömajapakkuja ehk Ivoga, natuke aega hiljem ka Kataga. Asjad ära pandud ja kõht imehead lõhepastat täis pakitud, läksime selle kõik-müügiks-riigi kurikuulsa ööeluga tutvuma. Esimene õhtu oli siiski tagasihoidlik, sai vaid olulisematele piirkondadele pilk peale heidetud. Järgmine päev tähistas aga pidustuste algust.
Sisuliselt on Queens Night ja sellele järgnev Queens Day üks ilgelt suur õllesummer. Amsterdami kesklinna pääseb ainult jalgsi ja KÕIK KOHAD on pidusid ja inimesi täis. Mitmekesi ringi käies on pea võimatu kokku jääda. Aga pidusid, kohvikuid, klubisid ja pubisid ja parke ja kanaleid jätkub igale maitsele, nagu ka turgusid, kus müüakse ja antakse ära tõesti absoluutselt kõike. Ja loomulikult saadab kõike kanepiaroom, päeva edenedes üha enam ka õllelõhnad ja uriinihais. Pole väga kena. Ei usu, et kuninganna ema selle läbustamise heaks kiidaks. Eriti kui see hõlmab ka jalgrataste ja tänaval tasuta pakutava kraami niisama laiali loopimist, parkide äratrampimist jne.
Siiski on heameel, et see nali sai ära nähtud. Suurimad tänud Ivole hea linnatutvustuse ja veel parema öömaja eest. Tripi jooksul on mind igal pool niimoodi poputatud, et mõtlen vaid, millega ma selle ära olen teeninud. Noh, ju siis kuidagi olen! :)
Ja järgmistest peatustest, mis on seni mu lemmikud kusjuures - Haag ja Lyon - kirjutan taaskord natukese aja pärast. Tripp kestab veel 4 päeva. Ilm on superilus ja meel superhea! Juhei!
Esiteks on tänase sissekande ajal ema sünnipäev. Jeejee! Palju õnne. :)
Muidu, rong saab ilmselt ka edaspidi selle tripi jooksul olema koht, kus blogitan. Mõne aja eest jätsin hüvasti Groningeni ja Maarikaga. Olen teel Amsterdami ja Hollandi aasta suursündmusele - kuninganna ema sünna tõotab suuri-suuri pidustusi järgneva mõne päeva jooksul. Jee!
Groningeni kohta võiks öelda järgnevad märksõnad: rahulik, rahustav, rahumeelne, tore, mõnus, sõbralik, kanali- ja jalgrattarohke. Väga meeldiv koht igatahes. Maarikal on vedanud. Aeg sai sisustatud rendirattaga (eriti kihvt ratas oli!) ringi kimades, pannkoogirestos ja rootsi õhtusöögil. Üldiselt rahulikult, aga väga meeldivalt.
04.05 kell 23.18, üheteistkümnes päev
Nojah, pea nädala pole saanud mahti kirjutada. Rõõmuga võib tõdeda, et on tegemist olnud! Aga tulemuseks on ka see, et räägin möödunud päevadest lühidalt. Niisiis.
28. aprillil jõudsin ilusti Amsterdami, kohtasin järgmise öömajapakkuja ehk Ivoga, natuke aega hiljem ka Kataga. Asjad ära pandud ja kõht imehead lõhepastat täis pakitud, läksime selle kõik-müügiks-riigi kurikuulsa ööeluga tutvuma. Esimene õhtu oli siiski tagasihoidlik, sai vaid olulisematele piirkondadele pilk peale heidetud. Järgmine päev tähistas aga pidustuste algust.
Sisuliselt on Queens Night ja sellele järgnev Queens Day üks ilgelt suur õllesummer. Amsterdami kesklinna pääseb ainult jalgsi ja KÕIK KOHAD on pidusid ja inimesi täis. Mitmekesi ringi käies on pea võimatu kokku jääda. Aga pidusid, kohvikuid, klubisid ja pubisid ja parke ja kanaleid jätkub igale maitsele, nagu ka turgusid, kus müüakse ja antakse ära tõesti absoluutselt kõike. Ja loomulikult saadab kõike kanepiaroom, päeva edenedes üha enam ka õllelõhnad ja uriinihais. Pole väga kena. Ei usu, et kuninganna ema selle läbustamise heaks kiidaks. Eriti kui see hõlmab ka jalgrataste ja tänaval tasuta pakutava kraami niisama laiali loopimist, parkide äratrampimist jne.
Siiski on heameel, et see nali sai ära nähtud. Suurimad tänud Ivole hea linnatutvustuse ja veel parema öömaja eest. Tripi jooksul on mind igal pool niimoodi poputatud, et mõtlen vaid, millega ma selle ära olen teeninud. Noh, ju siis kuidagi olen! :)
Ja järgmistest peatustest, mis on seni mu lemmikud kusjuures - Haag ja Lyon - kirjutan taaskord natukese aja pärast. Tripp kestab veel 4 päeva. Ilm on superilus ja meel superhea! Juhei!
Tellimine:
Postitused (Atom)