No tere jälle! Saabusin täna üle mõne aja taas Eestisse. Lume eest oli mind küll hoiatatud, ent natuke veider on siiski kevadest talve naasda. Eriti talvel, mida tegelikult ei ole eriti olnudki. Saaks siis suusatada, aga mõttetult vähe on seda lund. Kuna ma olen juba kevadega harjunud, siis loodan, et peagi kaob seegi.
Tegelikult pole see nii lõpp oluline. Tähtis on see, et taaskord oli väga mõnus koju naaseda. Kuna reisisin läbi öö, siis esimeseks suhteliselt vastupandamatuks esemeks osutus OMA VOODI. Jee! Ja olles mõne tunni unevõlga tasunud, siis äratas mind teade, mis tundus ebareaalselt hea, et olla tõsi: isa-ema olid vahepealset aega sisustanud imehea koogi tegemisega! :) No ütlemata hea on, kui oled oma kodus ja sind niimoodi poputatakse! Nüüd õige pea lippan sauna ja olemine saab veel paremaks. Kui see võimalik on...
Natuke viimastest päevadest Inglismaal ka ehk... Umbes kolmapäevast sai selgeks, et vaheaeg hakkab pärale jõudma, sest: raamatukogus arvutite juures olid järjekorrad, et kirjatöid õigeaegselt esitada; ülikooli keskplats täitus juba päris varakult nendega, kel ilmselt tööd esitatud või lihtsalt ükskõik; ülikooli pubi oli ka küllalt populaarne asupaik. Ja siin-seal jooksid inimesed kohvritega ringi: järgmise mõne nädala jooksul on Norwich üliõpilastest küllalt tühi.
Minu jaoks olid viimased päevad küllalt sisulagedad. Kolmapäevaks sain kooliasjad aetud, laupäevani sisustasin aega suhteliselt piduselt - vaja ju kaaslastega enne järjekordset pausi viimast korda kokku lüüa! Laupäev oli neist päevadest vast kõige toredam: viimane õhtu möödus heade sõbrannadega vahvlirestoranis, kinos (film Control, mis pani nii mõnelegi heale laulule teise pilguga vaatama. Madchesteri legendide eluga võiks ikka paremini kursis olla...) ning linna parimas iiri pubis, saamas osa St. Patrick's Day ehk üle-britilise joomapäeva eelõhtust. Ja siis läbi paduvihma bussi peale ja koju!
Mis saab edasi? Neli nädalat olen kodumaal, avatud igasugustele ettepanekutele asjalike ja vähemasjalike tegevuste suhtes. Võtke siis ühendust! ;) Ja seejärel on Inglismaa-perioodi viimane vaatus! Seminarid-loengud saavad läbi juba enne aprillikuu viimaseid päevi. Seetõttu leiabki mind näiteks aprilli lõpus ja mai alguses taas Euroopas! Uurimas, kuidas elavad Eesti sõbrad-tuttavad teistes Euroopa ülikoolides. Reisikaaslaseks imetore Kata ja saatjaiks veel hulk mõnusaid inimesi. It's a beautiful life!
Ja pärast seda on maikuu koos eksamitega. Ja siis on juuni, mis tähendab, et Mikk tuleb tagasi!
Aga nüüd tagasi tänasesse hetke, täpsemalt sauna! :)
Kuvatud on postitused sildiga Eesti. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Eesti. Kuva kõik postitused
pühapäev, märts 16, 2008
laupäev, märts 01, 2008
Shaken, not stirred
Häbi-häbi, Mikk, postitusi tuleb sel aastal nagu kuuvarjutusi! Ehk siis vähe. Nojah, ju siis elutempo on nii kiire et rohkem ei saa mahti kirjutada. Mitte päris, ent viimased kaks-kolm nädalat on küll möödunud päris-päris kiiresti.
Loetud päevad pärast möödunud postitust tegin endale siis lisapuhkuse, et sõita lausa 7 tunniks kodumaa pinnale ja seejärel oma Euroopa lemmikriiki nr. 2 (Eesti järel muidugi) ehk Austriasse. Tänavune alpihooaeg jääb mul küll seni kõige lühemaks, ent see nädal mägedes oli võrratu. :) Esiteks ei juhtu tihti, et ilmad nii head on, teiseks sain unetsükli päris hästi paika ja kõige olulisemana see, et perekond sai nädalaks taasühendatud. Great success! Ja luud-kondid jäid ka taaskord terveks.
Seejärel ei saanud ma aga mahti kohe UKsse tagasi lennata, vaid leidsin aega, et kodumaised tegemised-toimetused üle vaadata ja mitmete väga toredate inimestega kohtuda. Ja muidugi, et isamaa sünnipäeva tähistada. Kodumaal veedetud päevi oli vaevu neli, ent tegemisi-toimetusi hoolega täis: klassikokkutulek, mis minu palvel sellisele kuupäevale nihutatud, et ka kohal saaksin olla (veelkord tänu korraldajile!), hea sõbra sünnipäev, Tartu ööelu (natuke), üliolulised tegemised Seltsis, kevadvaheajaks töökoha otsimine (ja peaaegu leidmine), aga eelkõige siiski minu jaoks väga oluliste inimestega kohtumine. :) Jõudsin ka järeldusele, et kuigi elan Inglismaal, on mu elu ikka väga suures osas Eestis.
Ja nüüd siis postituse pealkirja juurde. Vaid loetud tunnid enne äralendu pandi UK värisema. Ei, seekord mitte terrori, vaid ehtsa maavärina poolt. Erinevatel andmetel 4,7 ja 5,1 palli richteri skaalal, täpsemalt pole vaevunud välja uurida, kuna ise jäin sellest paraku ilma. Kohapeal olen kuulnud erinevaid hinnanguid: nagu prügiauto oleks mööda sõitnud, nagu seks, nagu midagi lihtsalt väga veidrat. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal. mõnes mõttes on isegi kahju raputusest ilma jääda, aga vahest jõuan veel kogeda selle ilmaime ohutumat varianti.
Elu UK-s sellest seisma ei jäänud. Kevad hakkab peale tungima ning kõikjal on juba kevadisi lilli, õhutemperatuur on suhteliselt stabiilselt 10 kraadi juures, ent õhtuti ilma mantlita siiski ei saa (eeldusel, et sa ei ole kohalik). Kevadega koos lähenevad ka tähtajad koolis, mis tähendab, et järgmised kaks nädalat veedan ma eeldatavasti palju-palju lugedes ja kirjutades. Näiteks eile (reede) õhtul olin lausa poole 11ni raamatukogus. Jee!
Aga juba kahe nädala pärast hakkab ka kevadvaheaeg. Kuu aega. See saab ilmselt taas Eestis veedetud. Nagu eelnevalt mainitud, siis minu tagasihoidlikud tööotsimiskatsed tulemust ei andnud, seega, kui Sul on perioodiks 17.03-12.04 mulle mingit meeldivat töö- või muud tegemist välja pakkuda, siis anna aga teada!
Nüüd lähen keeran oma laua tagurpidi ja toa peale laiali, sest tunnikese pärast tuuakse mulle uus ja parem!
Ja seda tahtsin ka öelda, et palju-palju õnne Katale ja Arole tänase ilusa päeva puhul! Inglismaal tuli lausa päike välja!
Ja kuna ma Hanna-Stellale kolmapäeval unustasin soovida õnne siis teen seda ka tagantjärele.
Ja kui juba õnnitlemiseks läks, siis Toomas saab ka veelkord kiidusõnad minuga sama vanuseni jõudmise eest. Ilusad ajad, mis muud! :)
Loetud päevad pärast möödunud postitust tegin endale siis lisapuhkuse, et sõita lausa 7 tunniks kodumaa pinnale ja seejärel oma Euroopa lemmikriiki nr. 2 (Eesti järel muidugi) ehk Austriasse. Tänavune alpihooaeg jääb mul küll seni kõige lühemaks, ent see nädal mägedes oli võrratu. :) Esiteks ei juhtu tihti, et ilmad nii head on, teiseks sain unetsükli päris hästi paika ja kõige olulisemana see, et perekond sai nädalaks taasühendatud. Great success! Ja luud-kondid jäid ka taaskord terveks.
Seejärel ei saanud ma aga mahti kohe UKsse tagasi lennata, vaid leidsin aega, et kodumaised tegemised-toimetused üle vaadata ja mitmete väga toredate inimestega kohtuda. Ja muidugi, et isamaa sünnipäeva tähistada. Kodumaal veedetud päevi oli vaevu neli, ent tegemisi-toimetusi hoolega täis: klassikokkutulek, mis minu palvel sellisele kuupäevale nihutatud, et ka kohal saaksin olla (veelkord tänu korraldajile!), hea sõbra sünnipäev, Tartu ööelu (natuke), üliolulised tegemised Seltsis, kevadvaheajaks töökoha otsimine (ja peaaegu leidmine), aga eelkõige siiski minu jaoks väga oluliste inimestega kohtumine. :) Jõudsin ka järeldusele, et kuigi elan Inglismaal, on mu elu ikka väga suures osas Eestis.
Ja nüüd siis postituse pealkirja juurde. Vaid loetud tunnid enne äralendu pandi UK värisema. Ei, seekord mitte terrori, vaid ehtsa maavärina poolt. Erinevatel andmetel 4,7 ja 5,1 palli richteri skaalal, täpsemalt pole vaevunud välja uurida, kuna ise jäin sellest paraku ilma. Kohapeal olen kuulnud erinevaid hinnanguid: nagu prügiauto oleks mööda sõitnud, nagu seks, nagu midagi lihtsalt väga veidrat. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal. mõnes mõttes on isegi kahju raputusest ilma jääda, aga vahest jõuan veel kogeda selle ilmaime ohutumat varianti.
Elu UK-s sellest seisma ei jäänud. Kevad hakkab peale tungima ning kõikjal on juba kevadisi lilli, õhutemperatuur on suhteliselt stabiilselt 10 kraadi juures, ent õhtuti ilma mantlita siiski ei saa (eeldusel, et sa ei ole kohalik). Kevadega koos lähenevad ka tähtajad koolis, mis tähendab, et järgmised kaks nädalat veedan ma eeldatavasti palju-palju lugedes ja kirjutades. Näiteks eile (reede) õhtul olin lausa poole 11ni raamatukogus. Jee!
Aga juba kahe nädala pärast hakkab ka kevadvaheaeg. Kuu aega. See saab ilmselt taas Eestis veedetud. Nagu eelnevalt mainitud, siis minu tagasihoidlikud tööotsimiskatsed tulemust ei andnud, seega, kui Sul on perioodiks 17.03-12.04 mulle mingit meeldivat töö- või muud tegemist välja pakkuda, siis anna aga teada!
Nüüd lähen keeran oma laua tagurpidi ja toa peale laiali, sest tunnikese pärast tuuakse mulle uus ja parem!
Ja seda tahtsin ka öelda, et palju-palju õnne Katale ja Arole tänase ilusa päeva puhul! Inglismaal tuli lausa päike välja!
Ja kuna ma Hanna-Stellale kolmapäeval unustasin soovida õnne siis teen seda ka tagantjärele.
Ja kui juba õnnitlemiseks läks, siis Toomas saab ka veelkord kiidusõnad minuga sama vanuseni jõudmise eest. Ilusad ajad, mis muud! :)
teisipäev, veebruar 12, 2008
Estonian link
Sain mina ükskord sellise kirja, pealkirjaga 'Estonian link'. Saatjaks üks UEA tööline, kes, tuleb välja, on suur Viljandi Folgi ja rahvatantsuhuviline - viimased kolm aastat seda festivali väisanud ning eestlastele inglisepärast rahvatantsugi õpetanud. Seda ma ei saanud küll kohe kirjast teada, vaid eile lõpuks kohaliku estofiiliga kohtudes. Väga meeldiv oli, näiteks meeste laulupeo videosid polnud ma isegi näinud ja tema pildiseeriast ilmnes taaskord Eesti väiksus: ühe mu peretuttavaga oli ta Eesti-käikudel juba kokku puutunud. Vot sedasi!
Aga kirjavahetusest ilmnes ka, et ma pole siiski päris ainus eestlane siin ülikoolis! Täpsemalt on meid siin kokku kolm ning ühega - Evaga - olen mõnel korral kontakti loonud. Kuigi eesti keelt kuulda ja rääkida on tore, siis seni paraku tõesti vaid mõnel korral: vahepeal veetsin ise hulga aega linnast väljas ning Eval meditsiiniõppurina on reaalselt vaja siin ülikoolis ikka õppida ja kohal käia ka!
Kus ma siis käisin, et ära olin? Manchesteris muidugi! Selle korra märksõnadeks on shoppamismaastikuga tutvumine (aga suhteliselt window-shopping siiski, sest oranže asju, mida ma jahin, pole kuskil ja raha kipub ikka rariteet olema), Justice'i ülimeeldiv kontsert, endiselt suurepärane klubi 5th Avenue ning KEVADESOOJUSE päralejõudmine! Öösiti on ikka jahe, aga päeval kerkib vahel 15 plusskraadini. Nii et lund ja lörtsi, mida veebruari esimesed kaks päeva pakkusid, ma enam siin ei oota.
Manchesteris kolm ööd veedetud, reisisin reedel (jah, nädala sees olin ära ja paar seminari jäi vahele, millest on kahju, sest teemad olid huvitavad) Oxfordi. Minu rumaluse tulemusena ei võtnud ma kaasa Inglise mobiili laadijat, mistõttu jäi kontakt saamata Oxfordis paikneva tuttava Pärtliga, ent täditütar Kärge oli küll väga meeldiv üle mitme kuu näha. :) Kogu nädalavahetus tema, Ericu, Editi ning veel mõne inimesega (näiteks tulevane ilmakodanik Kärje kõhus) oli ülimeeldiv. Kärg ja Eric elavad nimelt väga kenas ümbruskonnas Thamesi kaldal.
Parema ülevaate saab piltidest, mis varsti Picasasse ilmuvad. Seniks võib sealt uudistada ilmaimesid. Ja kui mu jutt siin blogis vahel väga igav tundub, siis on aeg lambaid lugeda.
Koolis on väga põnev ja just täna sain oma esimese essee valmis. Stalinist. Muidu loen radikaalfeminismist ja meediast ja jalgpallikultuurist viimasel ajal peamiselt. Ja reede õhtust laupäeva hommikuni veedan 7 suurepärast tundi Eestis. Ja rohkem vist ei ole uudiseid.
Aga kirjavahetusest ilmnes ka, et ma pole siiski päris ainus eestlane siin ülikoolis! Täpsemalt on meid siin kokku kolm ning ühega - Evaga - olen mõnel korral kontakti loonud. Kuigi eesti keelt kuulda ja rääkida on tore, siis seni paraku tõesti vaid mõnel korral: vahepeal veetsin ise hulga aega linnast väljas ning Eval meditsiiniõppurina on reaalselt vaja siin ülikoolis ikka õppida ja kohal käia ka!
Kus ma siis käisin, et ära olin? Manchesteris muidugi! Selle korra märksõnadeks on shoppamismaastikuga tutvumine (aga suhteliselt window-shopping siiski, sest oranže asju, mida ma jahin, pole kuskil ja raha kipub ikka rariteet olema), Justice'i ülimeeldiv kontsert, endiselt suurepärane klubi 5th Avenue ning KEVADESOOJUSE päralejõudmine! Öösiti on ikka jahe, aga päeval kerkib vahel 15 plusskraadini. Nii et lund ja lörtsi, mida veebruari esimesed kaks päeva pakkusid, ma enam siin ei oota.
Manchesteris kolm ööd veedetud, reisisin reedel (jah, nädala sees olin ära ja paar seminari jäi vahele, millest on kahju, sest teemad olid huvitavad) Oxfordi. Minu rumaluse tulemusena ei võtnud ma kaasa Inglise mobiili laadijat, mistõttu jäi kontakt saamata Oxfordis paikneva tuttava Pärtliga, ent täditütar Kärge oli küll väga meeldiv üle mitme kuu näha. :) Kogu nädalavahetus tema, Ericu, Editi ning veel mõne inimesega (näiteks tulevane ilmakodanik Kärje kõhus) oli ülimeeldiv. Kärg ja Eric elavad nimelt väga kenas ümbruskonnas Thamesi kaldal.
Parema ülevaate saab piltidest, mis varsti Picasasse ilmuvad. Seniks võib sealt uudistada ilmaimesid. Ja kui mu jutt siin blogis vahel väga igav tundub, siis on aeg lambaid lugeda.
Koolis on väga põnev ja just täna sain oma esimese essee valmis. Stalinist. Muidu loen radikaalfeminismist ja meediast ja jalgpallikultuurist viimasel ajal peamiselt. Ja reede õhtust laupäeva hommikuni veedan 7 suurepärast tundi Eestis. Ja rohkem vist ei ole uudiseid.
esmaspäev, jaanuar 14, 2008
Eestimaa
Pole ammu kirjutanud. Et miks? Sest 15. detsember kuni 14. jaanuar veetsin taas aega kodumaal kuuajalist puhkust nautides. Nüüd olen esimesi tunde tagasi ja viskan pilgu olulisele, mis vahepeal juhtus.
Tartu on nagu Tartu ikka - oma erilise auraga, aga vahel nii pagana saatanast, et peorütmidega meeletult uputab. Seda eriti nende (loe: minu) puhul, kel sessi või muude asjadega seonduvad kohustused puuduvad. Nii mõnelgi päeval jäi valgusenatuke nägemata, sest lõin luugid lahti alles pärastlõunal. Samas tõusin mõnel teisel päeval nii vara, et valgust veel polnud. Näiteks sel puhul kui 2 korda Lätti sattusin - Ukut lennujaama viimas ja tagasi toomas. Neid päevi oli teisigi...
Tallinn...kodu on ikka nii armas ja sinna on nii-nii hea tagasi pöörduda! Ja meie vanalinna vaatasin ka kolme kuu järel ikka hoopis teise pilguga. Nagu turist. Linnavalitsuse võiks ikka välja vahetada. Ja jube tolmune on. Mitte ainult Tallinn, kõikjal Eestimaal tundub tänavatel soppa palju rohkem olevat. Pole muidugi ime kui iga hetk võib jäätuda ja liiva pritsitakse igale poole. Nii et see oli lihtsalt tähelepanek.
Sõbrad - nii pagana hea oli teid kõiki jälle näha! Ja on hea meel, et järgmise kohtumiseni ei ole enam 3, vaid kõigest 2 kuud. :P Kui hästi läheb, siis ainult üks kuu. Rohkem sõnu nagu ei olegi selle kohta, kui et väga kihvt oli!
Igasuguste pidude vahelduseks jõudsin paaril korral ka looduse rüppe. See oli nii mõnus! Ei teagi, kas etem oli kursuse retk pakaseses looduses koos jääkeegli, suitsuahju, sauna ja
igasuguse muu naljaga või väiksema seltskonnaga käik tuttavasse Madsa hämarasse suitsusauna. Ei olegi vist mõtet võrrelda. Pealegi sai mõlemas kohas jääauku proovitud.
Esimese reisi kohta on ka fototõestus minu Picasa albumis. Nagu näha - Eestimaa loodus on ikka meeletult ilus.
Täna tagasi jõudes tõdesin kiirelt, et mõni tuttav element siinsest elust oli kiirelt meelest läinud, ent tuletas end automaatselt meelde. Norwichis bussi pealt maha astudes ning koju
astudes kohtasin taas meeldivat viisakust, tundsin õhus kebabilõhna ja nägin kuis minu ees politseinikudki rahumeeli punase tulega teed ületasid.
Mis siis edasi? Homme kell 9 on esimene loeng ja õhtul alustan sünnipäevapidustustega. Sest kolmapäeval saan ju ometi 21. Veel edasi? Ikka õppida ja õppida, samuti tuleb taasalustada sellega, mis Eesti peorütmi kuidagi ära ei mahtunud - trenn. Ja nüüdsest on raamatukogu siin keskööni lahti, nii et lugemisaega rohkem. Jee.
Tegelikult ma ei tea ise ka veel päris täpselt, mis saab. Aga kui miskit juhtub, annan ikka siia ka teada.
Tartu on nagu Tartu ikka - oma erilise auraga, aga vahel nii pagana saatanast, et peorütmidega meeletult uputab. Seda eriti nende (loe: minu) puhul, kel sessi või muude asjadega seonduvad kohustused puuduvad. Nii mõnelgi päeval jäi valgusenatuke nägemata, sest lõin luugid lahti alles pärastlõunal. Samas tõusin mõnel teisel päeval nii vara, et valgust veel polnud. Näiteks sel puhul kui 2 korda Lätti sattusin - Ukut lennujaama viimas ja tagasi toomas. Neid päevi oli teisigi...
Tallinn...kodu on ikka nii armas ja sinna on nii-nii hea tagasi pöörduda! Ja meie vanalinna vaatasin ka kolme kuu järel ikka hoopis teise pilguga. Nagu turist. Linnavalitsuse võiks ikka välja vahetada. Ja jube tolmune on. Mitte ainult Tallinn, kõikjal Eestimaal tundub tänavatel soppa palju rohkem olevat. Pole muidugi ime kui iga hetk võib jäätuda ja liiva pritsitakse igale poole. Nii et see oli lihtsalt tähelepanek.
Sõbrad - nii pagana hea oli teid kõiki jälle näha! Ja on hea meel, et järgmise kohtumiseni ei ole enam 3, vaid kõigest 2 kuud. :P Kui hästi läheb, siis ainult üks kuu. Rohkem sõnu nagu ei olegi selle kohta, kui et väga kihvt oli!
Igasuguste pidude vahelduseks jõudsin paaril korral ka looduse rüppe. See oli nii mõnus! Ei teagi, kas etem oli kursuse retk pakaseses looduses koos jääkeegli, suitsuahju, sauna ja
igasuguse muu naljaga või väiksema seltskonnaga käik tuttavasse Madsa hämarasse suitsusauna. Ei olegi vist mõtet võrrelda. Pealegi sai mõlemas kohas jääauku proovitud.
Esimese reisi kohta on ka fototõestus minu Picasa albumis. Nagu näha - Eestimaa loodus on ikka meeletult ilus.
Täna tagasi jõudes tõdesin kiirelt, et mõni tuttav element siinsest elust oli kiirelt meelest läinud, ent tuletas end automaatselt meelde. Norwichis bussi pealt maha astudes ning koju
astudes kohtasin taas meeldivat viisakust, tundsin õhus kebabilõhna ja nägin kuis minu ees politseinikudki rahumeeli punase tulega teed ületasid.
Mis siis edasi? Homme kell 9 on esimene loeng ja õhtul alustan sünnipäevapidustustega. Sest kolmapäeval saan ju ometi 21. Veel edasi? Ikka õppida ja õppida, samuti tuleb taasalustada sellega, mis Eesti peorütmi kuidagi ära ei mahtunud - trenn. Ja nüüdsest on raamatukogu siin keskööni lahti, nii et lugemisaega rohkem. Jee.
Tegelikult ma ei tea ise ka veel päris täpselt, mis saab. Aga kui miskit juhtub, annan ikka siia ka teada.
esmaspäev, juuli 02, 2007
Täna heina ei tee...
..sest muidu tabab teid Uku viha ja süütab heinakuhjad põlema! Või lööb koguni kuhja koos heinalistega kiviks!
Täpsem info siit
Puhake ja nautige Uku- ehk Maarjapüha!
Täpsem info siit
Puhake ja nautige Uku- ehk Maarjapüha!
esmaspäev, juuni 04, 2007
On kevad Tartu peal
Tartus toimub ka asju! Näiteks sess käib ja kõik õpivad täiega. Peaaegu. Tegelikult on veidi teisiti - viimase kuu jooksul olen pidanud Tartust korduvalt Kilulinna õppima põgenema, sest meeleolud Tartus on maksimaalselt kevadised ja mitte liiga akadeemilised.
Kui nädalavahetuste õppimissessioonidelt naasen, kipuvad minu huvi püüdma näiteks sellised tegevused:
...öised djembesessioonid Kassiaugus. Koos Terje, Karli, Heigo ja veel hulga inimestega. Hunnik trumme, flööte, vahel veelgi eksootilisemaid asju, lõke, natuke õlut. Rohkem polegi vaja, et kord nädalas õppimine unustada ja end rütmidel kaasa lasta vedada. Lähemalt on sellest kirjutatud avantyristid.blogspot.com
...päevased spontaansed väljasõidud ujuma, piknikku pidama, footbagi mängima, loomaparki loomi uudistama. Tartu ümbruses on päris toredaid kohti. Näiteks üks lehmakarjamaa, kus keskel on suur tamm ja all palju lehmakooke.
...Emajõe-äärse avastamine. Seal saab praegusel ajal kuulda massiivset konnakontsertit (no see oli TÕESTI massiivne) , käia telksaunas (tavalise kahekohalise telgiga, millel põhi alt ära - tuleb neljakesi telgi alla ronida, püsti tõusta ja liikuda auguni, kus on kuumad kivid, viska leili nagu ikka ning kui küllalt saab siis viska telk pealt ära ja jookse jõkke. Kogu selle idee eest pean kiitma Tennot ja Madist) ja süüa pelmeene õllepurgist (taas kiitus Tennole ja Madisele. Ühesõnaga lööd purgile külje peale augu sisse, libistad pool endale kõhtu, lõikad ava suuremaks, paned pelmeenid sisse ja purgi lõkkesse; maitseb nagu päris!) Kui see kõik peaks tunduma suht tavaline, siis tuleb juurde liita ka vaheldus linnadžunglist, öine soe temperatuur, vinged ja ähvardavad äiksepilved, imeilusad vaated, hea seltskond...
...pühapäevased jalgpallisessioonid Reinikul. Esmaspäeviti on ka hea vutti mängida, aga tahtsin lihtsalt ära mainida ja naabritüdruk Mariat tervitada.
...köögiklubi istungid Maria ja Ingridiga, mille tulemusel valmib hea söök, saab joodud pudel head veini, vaadatud hea film ja vahetatud palju-palju häid mõtteid
...öised vestlused Eriku (LIVE) või Taneliga (MSN), meeste teemadel põhiliselt. Pealtnäha lihtsad, samas nii mõnusad ja vajalikud. Okei, seda tegevust tuleb Tallinnas ka ette.
...siiski vahel jõuan ka loengusse arvutiga Heartsi mängima, Tajo ja Kertuga juttu rääkima. See on ka chill.
Aga et elu poleks ebaõiglaselt hea (mida ta suuresti siiski on), siis möödund nädalal tõmmati mul rahakott kõige täiega ära. Ja iPod. Noh, võibolla paras maa-peale-toomine mulle, samas tõesti ei viitsi jamada kõige nende uuendamistega, kalliks läheb ka. Mina kui bürokraatiat õppiv noor tahaks seda vältida (eriti siis, kui uute juhilubade saamiseks peab korduvalt käima perearsti juures ja Seega, kuigi eelnevaga võrreldes on asjad lihtsalt asjad, siis vahel läheb neid ikka vaja, nii et hoidke silm peal!
On kevad Tartu peal...Ja suvi alles tuleb!
Kui nädalavahetuste õppimissessioonidelt naasen, kipuvad minu huvi püüdma näiteks sellised tegevused:
...öised djembesessioonid Kassiaugus. Koos Terje, Karli, Heigo ja veel hulga inimestega. Hunnik trumme, flööte, vahel veelgi eksootilisemaid asju, lõke, natuke õlut. Rohkem polegi vaja, et kord nädalas õppimine unustada ja end rütmidel kaasa lasta vedada. Lähemalt on sellest kirjutatud avantyristid.blogspot.com
...päevased spontaansed väljasõidud ujuma, piknikku pidama, footbagi mängima, loomaparki loomi uudistama. Tartu ümbruses on päris toredaid kohti. Näiteks üks lehmakarjamaa, kus keskel on suur tamm ja all palju lehmakooke.
...Emajõe-äärse avastamine. Seal saab praegusel ajal kuulda massiivset konnakontsertit (no see oli TÕESTI massiivne) , käia telksaunas (tavalise kahekohalise telgiga, millel põhi alt ära - tuleb neljakesi telgi alla ronida, püsti tõusta ja liikuda auguni, kus on kuumad kivid, viska leili nagu ikka ning kui küllalt saab siis viska telk pealt ära ja jookse jõkke. Kogu selle idee eest pean kiitma Tennot ja Madist) ja süüa pelmeene õllepurgist (taas kiitus Tennole ja Madisele. Ühesõnaga lööd purgile külje peale augu sisse, libistad pool endale kõhtu, lõikad ava suuremaks, paned pelmeenid sisse ja purgi lõkkesse; maitseb nagu päris!) Kui see kõik peaks tunduma suht tavaline, siis tuleb juurde liita ka vaheldus linnadžunglist, öine soe temperatuur, vinged ja ähvardavad äiksepilved, imeilusad vaated, hea seltskond...
...pühapäevased jalgpallisessioonid Reinikul. Esmaspäeviti on ka hea vutti mängida, aga tahtsin lihtsalt ära mainida ja naabritüdruk Mariat tervitada.
...köögiklubi istungid Maria ja Ingridiga, mille tulemusel valmib hea söök, saab joodud pudel head veini, vaadatud hea film ja vahetatud palju-palju häid mõtteid
...öised vestlused Eriku (LIVE) või Taneliga (MSN), meeste teemadel põhiliselt. Pealtnäha lihtsad, samas nii mõnusad ja vajalikud. Okei, seda tegevust tuleb Tallinnas ka ette.
...siiski vahel jõuan ka loengusse arvutiga Heartsi mängima, Tajo ja Kertuga juttu rääkima. See on ka chill.
Aga et elu poleks ebaõiglaselt hea (mida ta suuresti siiski on), siis möödund nädalal tõmmati mul rahakott kõige täiega ära. Ja iPod. Noh, võibolla paras maa-peale-toomine mulle, samas tõesti ei viitsi jamada kõige nende uuendamistega, kalliks läheb ka. Mina kui bürokraatiat õppiv noor tahaks seda vältida (eriti siis, kui uute juhilubade saamiseks peab korduvalt käima perearsti juures ja Seega, kuigi eelnevaga võrreldes on asjad lihtsalt asjad, siis vahel läheb neid ikka vaja, nii et hoidke silm peal!
On kevad Tartu peal...Ja suvi alles tuleb!
laupäev, aprill 28, 2007
Peace, love and understanding
Ma siiralt loodan, et see on minu viimane poliitiline postitus siin. Kuid hetkel ma ei saa vaikida.
Kui Audioslave 2003 aastal ringi tuuritas, siis lisasid nad selle Elvis Costello loo kaveri enda pleilisti, et protesteerida USA sissetungi vastu Iraaki. Mina lisan selle loo Vainikute blogisse, et protesteerida Venemaa sissetungi vastu Eesti siseasjadesse! Minu arvates on äärmiselt nahhaalne kasutada ära mässumeelses eas ning ümbritseva ühiskonnaga integratsiooniraskustes olevaid noori mingite ambitsioonikate plaanide kasuks.
Audioslave'i lugu
Veel lugusid
Nagu mitmel pool üteldud, loodan ma, et minu kaasmaalastel jätkub mõistust mitte alluda provokatsioonidele. Nii eesti kui vene keelt kõnelevatel inimestel. Samuti ma loodan, et jätkub mõistust mitte vihata pimedalt "venelasi". Et ei peaks oma elu pärast kartma meie toredad multikultuursed sõbrad:
Käisin täna korraks kodust Lille peatusse sõbrannat bussi peale saatmas. Kahtlustasin, et saan suvalise nurga tagant nuga. Ometigi vahemaa kodust oli paarsada meetrit. Miks siis?
Verelt venelane kuid rahvuselt eestlane võin olla pinnuks silmas mõlemal "poolel". "Venelased" (loe: valeinfost pimestatud idioodid, mitte venelased üldiselt) arvavad, et ma olen "reetur" (juba sain peaaegu nuga kui sõbraga(eestlane) minu juurde läksime). "Eestlased"(shoot now, ask questions later) võivad mu nime kuuldes ka kallale tulla(eelkõige ehk nooremad). Nii ma ei tea, ma olen kaotanud oma identiteedi. Päris paha tunne on.
Viide
PS! Venemaal toimuv meediaajupesu meenutab kangesti NINi uut singlit Survivalism. Lisainfot tolle laulu kohta pakub Songmeanings.
You got your pacifism - I got survivalism
Ma siiski loodan, et üks ei välista teist. Peace.
Kui Audioslave 2003 aastal ringi tuuritas, siis lisasid nad selle Elvis Costello loo kaveri enda pleilisti, et protesteerida USA sissetungi vastu Iraaki. Mina lisan selle loo Vainikute blogisse, et protesteerida Venemaa sissetungi vastu Eesti siseasjadesse! Minu arvates on äärmiselt nahhaalne kasutada ära mässumeelses eas ning ümbritseva ühiskonnaga integratsiooniraskustes olevaid noori mingite ambitsioonikate plaanide kasuks.
Audioslave'i lugu
Veel lugusid
Nagu mitmel pool üteldud, loodan ma, et minu kaasmaalastel jätkub mõistust mitte alluda provokatsioonidele. Nii eesti kui vene keelt kõnelevatel inimestel. Samuti ma loodan, et jätkub mõistust mitte vihata pimedalt "venelasi". Et ei peaks oma elu pärast kartma meie toredad multikultuursed sõbrad:
Käisin täna korraks kodust Lille peatusse sõbrannat bussi peale saatmas. Kahtlustasin, et saan suvalise nurga tagant nuga. Ometigi vahemaa kodust oli paarsada meetrit. Miks siis?
Verelt venelane kuid rahvuselt eestlane võin olla pinnuks silmas mõlemal "poolel". "Venelased" (loe: valeinfost pimestatud idioodid, mitte venelased üldiselt) arvavad, et ma olen "reetur" (juba sain peaaegu nuga kui sõbraga(eestlane) minu juurde läksime). "Eestlased"(shoot now, ask questions later) võivad mu nime kuuldes ka kallale tulla(eelkõige ehk nooremad). Nii ma ei tea, ma olen kaotanud oma identiteedi. Päris paha tunne on.
Viide
PS! Venemaal toimuv meediaajupesu meenutab kangesti NINi uut singlit Survivalism. Lisainfot tolle laulu kohta pakub Songmeanings.
You got your pacifism - I got survivalism
Ma siiski loodan, et üks ei välista teist. Peace.
reede, jaanuar 19, 2007
Veel rubriigist Eestlased igas sadamas
Kui ma eile Kreuzlingenis, Šveitsis ringi kondasin, sattusin ma ühel väiksel tänaval sellise sildi otsa. Ma usun, et maamuna peal ei leia enam kohta, kus ühtegi eestlast ees poleks.
neljapäev, jaanuar 11, 2007
Der Urlaub in Estland und gross Erfolg
Mis ma siis Eestimaal tegin? Külastasin palju toredaid sugulasi ja tuttavaid, tuletasin meelde Tartut ja Tallinna aurat ning nautusin head Eesti toitu. Jõudsin ära käia isegi minifestivalil ja suitsusaunas. Kuid mõned seigad olid kohe eriti põnevad:
Hambaarst
Nagu enne mainitud, loksus mu hammas juba oktoobri algusest saadik. Päev enne vana aasta lõppu jõudsin ma siis lõpuks hambaarsti tooli. Hoolega hakati siis minu loksuvat hambakrooni ära võtma, et see uuesti juure külge korralikult tagasi panna. Kuid tegijal juhtub mõndagi ja nii läks see kroon eemaldamise käigus hoopistükis katki. Ega päris samasugust portselanist polnud asemele võtta ja nii sain ma plastikust asendushamba. Seda kannan senikaua, kuni mulle uus portselanhammas tehakse. Käimist jätkub kauemaks.. tõenäoliselt juuli lõpuni. Siis saab saagast juba kaks aastat :).
Liigesearst
Samuti käisin ma ortopeedi juures, kes rääkis mulle liigeste hüpermobiilsusest ja sellest kui ettevaatlik ma oma liigestega olema pean. Võitlus- ja lauasport on no-no.
Sellele vaatamata käisin ma osalemas MMA pingviinide treeningul. Hambakaitsmed olid muidugi Konstanzis. Vaatamata sellele, et ma olin kahekordselt ettevaatlik, sain ma osaledes ikkagi ühe pingviini käest mööda hambaid. Õnneks polnud mu asendushammas papist :). Ontlikud, kuid ohtlikud linnud! Minge neid kindlasti 20. jaanuar vaatama!
Uusaasta
Uue aasta võtsin ma vastu viiekordse maja katusel, kus sai üle Tartu linna ilutulestikku imetleda. Aastavahetuse tegi eriliseks fakt, et kohe uue aasta esimestel tundidel tuli meie seltskonnal vihaste venejeestlastega maid (ehk majakatust) jagada. Meid kupatatati võõralt territooriumilt tagasi oma katusenurgale ja redel võeti ka ära! Palju toredaid inimesi. Kuid see meid väga ei morjendanud ja pidu läks edasi Tulnuka filmi ning hiljem Zavoodi suurepärase aura seltsis.
Kuid kõik tore saab otsa ning ühel esmaspäeval oli tagasi Konstanzi minek. Ehkki teekond oli väga mitme lüliga, õnnestusid kõik ümberistumised sajaprotsendiliselt. Seekord oli meile varuks teistsugune üllatus.
Nimelt siis, kui me olime Konstanzis rongi pealt maha tulnud ja jooksime viimase liinibussi peale. Mul oli bussikaart käepärast ja jõudsin esimesena pärale. Tüdrukud jäid aga ukse ette kohmitsema ja sõidupiletit otsima. Selle ajaga jõudis neile ligineda üks asotsiaalse välimusega joobes mees, kes midagi saksa keeles pajatas. Kellelgi temaga tegeleda polnud aega... selle asemel käratas Mari-Liis omaette: "Kus mu kaart on?!". Imestus oli suur, kui parm sulaselges eesti keeles kordas: "Kus mu kaart on?". "Kas te räägite eesti keeles?" Üllatus oli mõlemapoolne. Kahjuks polnud aega temaga pikemalt juttu vesta -- bussijuht tahtis uksi kinni panna. Nii jäi tema taust meile teadmata. Äkki mõni Erasmuslane, kellel raha otsas.
Koju jõudes võttis meid vastu üliõnnelik Birgit. Tema juures toimus ka öine teeõhtu, mis meie nappe puhkusetunde veelgi lühemaks näpistas. Ning sealsamas teetassi juure sain ka kinnituse et mina küll Konstanzi purupaljana virelema ei jää. Nimelt kandsid minu pingutused saksakeelse motivatsioonikirja koostamisel vilja ning mulle garanteeriti suvesemestriks väike lisastipendium. Great success!! Siinkohal tuleb muidugi ära märkida Birgiti ja Mari-Liisi ennastsalgavad pingutused minu tekstihakatisest midagi mõistlikku välja vorpida.
PS! Minu maja ees hakkab kohe-kohe roosipõõsas õitsema. See talv ma vist lund ei näegi...
Hambaarst
Nagu enne mainitud, loksus mu hammas juba oktoobri algusest saadik. Päev enne vana aasta lõppu jõudsin ma siis lõpuks hambaarsti tooli. Hoolega hakati siis minu loksuvat hambakrooni ära võtma, et see uuesti juure külge korralikult tagasi panna. Kuid tegijal juhtub mõndagi ja nii läks see kroon eemaldamise käigus hoopistükis katki. Ega päris samasugust portselanist polnud asemele võtta ja nii sain ma plastikust asendushamba. Seda kannan senikaua, kuni mulle uus portselanhammas tehakse. Käimist jätkub kauemaks.. tõenäoliselt juuli lõpuni. Siis saab saagast juba kaks aastat :).
Liigesearst
Samuti käisin ma ortopeedi juures, kes rääkis mulle liigeste hüpermobiilsusest ja sellest kui ettevaatlik ma oma liigestega olema pean. Võitlus- ja lauasport on no-no.
Sellele vaatamata käisin ma osalemas MMA pingviinide treeningul. Hambakaitsmed olid muidugi Konstanzis. Vaatamata sellele, et ma olin kahekordselt ettevaatlik, sain ma osaledes ikkagi ühe pingviini käest mööda hambaid. Õnneks polnud mu asendushammas papist :). Ontlikud, kuid ohtlikud linnud! Minge neid kindlasti 20. jaanuar vaatama!
Uusaasta
Uue aasta võtsin ma vastu viiekordse maja katusel, kus sai üle Tartu linna ilutulestikku imetleda. Aastavahetuse tegi eriliseks fakt, et kohe uue aasta esimestel tundidel tuli meie seltskonnal vihaste venejeestlastega maid (ehk majakatust) jagada. Meid kupatatati võõralt territooriumilt tagasi oma katusenurgale ja redel võeti ka ära! Palju toredaid inimesi. Kuid see meid väga ei morjendanud ja pidu läks edasi Tulnuka filmi ning hiljem Zavoodi suurepärase aura seltsis.
Kuid kõik tore saab otsa ning ühel esmaspäeval oli tagasi Konstanzi minek. Ehkki teekond oli väga mitme lüliga, õnnestusid kõik ümberistumised sajaprotsendiliselt. Seekord oli meile varuks teistsugune üllatus.
Nimelt siis, kui me olime Konstanzis rongi pealt maha tulnud ja jooksime viimase liinibussi peale. Mul oli bussikaart käepärast ja jõudsin esimesena pärale. Tüdrukud jäid aga ukse ette kohmitsema ja sõidupiletit otsima. Selle ajaga jõudis neile ligineda üks asotsiaalse välimusega joobes mees, kes midagi saksa keeles pajatas. Kellelgi temaga tegeleda polnud aega... selle asemel käratas Mari-Liis omaette: "Kus mu kaart on?!". Imestus oli suur, kui parm sulaselges eesti keeles kordas: "Kus mu kaart on?". "Kas te räägite eesti keeles?" Üllatus oli mõlemapoolne. Kahjuks polnud aega temaga pikemalt juttu vesta -- bussijuht tahtis uksi kinni panna. Nii jäi tema taust meile teadmata. Äkki mõni Erasmuslane, kellel raha otsas.
Koju jõudes võttis meid vastu üliõnnelik Birgit. Tema juures toimus ka öine teeõhtu, mis meie nappe puhkusetunde veelgi lühemaks näpistas. Ning sealsamas teetassi juure sain ka kinnituse et mina küll Konstanzi purupaljana virelema ei jää. Nimelt kandsid minu pingutused saksakeelse motivatsioonikirja koostamisel vilja ning mulle garanteeriti suvesemestriks väike lisastipendium. Great success!! Siinkohal tuleb muidugi ära märkida Birgiti ja Mari-Liisi ennastsalgavad pingutused minu tekstihakatisest midagi mõistlikku välja vorpida.
PS! Minu maja ees hakkab kohe-kohe roosipõõsas õitsema. See talv ma vist lund ei näegi...
teisipäev, detsember 26, 2006
Väike Euroopa
Berit (#) Wiiii! Elu! : tead ma hakkasin oma sõbrannaga, sakslasega rääkima, kellega tutvusin prantsusmaal ja tuleb välja et ta on sind konstanzis loengutes näinud, ta õpib ka psühhi.
uku.ee : hahaha
uku.ee : kes?
Berit (#) Wiiii! Elu! : üks christina
Berit (#) Wiiii! Elu! : kui ta tagasi online tuleb siis võin pildi saata
Selline vestlus leidis aset eile õhtul. Varsti ilmus ka see neiu online ja ma tõdesin, et varsti muutub ka Euroopa selliseks külaks, nagu Eesti juba on.
uku.ee : hahaha
uku.ee : kes?
Berit (#) Wiiii! Elu! : üks christina
Berit (#) Wiiii! Elu! : kui ta tagasi online tuleb siis võin pildi saata
Selline vestlus leidis aset eile õhtul. Varsti ilmus ka see neiu online ja ma tõdesin, et varsti muutub ka Euroopa selliseks külaks, nagu Eesti juba on.
reede, september 15, 2006
Folgihääletusvõistluse kokkuvõte
Parem hilja, kui mitte kunagi.
Väike pildikokkuvõte meie seiklustest. Saavutasime kaheksanda koha ning saime auhinnaks suure kummirõnga!
Väike pildikokkuvõte meie seiklustest. Saavutasime kaheksanda koha ning saime auhinnaks suure kummirõnga!
esmaspäev, juuli 17, 2006
Tellimine:
Postitused (Atom)