Jõulud pidid tulema üsna tagasihoidlikud. Arvasime Margitiga, et oleme Montreali rahulikult kahekesi ja äkki vaatame veits ka ringi. Kuid mida lähemale jõudis Jõul, seda rohkem sai selgeks, et kahekesi me küll ei ole. Jõulud veetsime ühe toreda Quebeci linna perega ning pärast seda vaatasime ringi koos minu Ukraina-laagrist tuttava ameeriklase ja tema vennaga.
Quebeci linna pere "organiseeris" meile Margit. Õigupoolest tuli see tal töökaaslase Carliga vestedles juhuslikult välja, et meil polegi midagi plaanis, ja nii sattusime me kolmeks päevaks Quebeci äärelinna Carli õe juurde. Seda otsust ei pidanud me küll kahetsema! Kõik olid väga toredad, pakkusid igasugu süüa ja olid valmis prantsusekeelse vadina kõrval ka inglise keeles suhtlema. Ma pole vist kunagi niipalju juustu söönud! Ehitasime natuke ka iglut, imetlesime üht suurt juga (Montmorency) ja käisime uisutamas.
Kui juustu- ja veiniarmastus välja arvata, siis oli nagu Jõul ikka. Ootamatu oli ehk ainult see, et täiskasvanute jõulupakkidel oli loosipaki traditsioon. Ehk siis igaüks pidi panustama ühe kingiga, mis kuuse alla ootama pandi. Pärast lastele kinkide kätte jagamist istusid kõik ringi ja hakkasid kahte täringut veeretama. Kes sai kaks sama numbrit, sai võimaluse kuuse alt paki välja valida. Kui ta järgmine kord kaks sama sai, siis võis ta selle kas lahti teha või kellegagi ümber vahetada. Ning kui ta edaspidi kaks sama sai, siis ta PIDI oma kingi kellegagi ümber vahetama. Ühtpidi sai seal nalja ja ootusärevust kogu raha eest. Teistpidi näiteks Carl selles ei osalenud, üteldes et need kingid pole isiklikud ja on ostetud ostmise pärast. Võta nüüd kinni.
Veel pilte – Jõulud Quebecis
Kui juba Quebeci linna sattuda (Montrealist 3h), siis tasub seal rohkem ringi vaadata. Nii olime pärast jõulunädalavahetus läbi saamist broneerinud endale toad ühte toredasse, pimedavõitu aga taskukohasesse Quebeci vanalinna hotelli . Enne hotelli jõudmist käisime aga lähedalasuval Stonehami suusakeskuses. Mina olin juba Torontost kaasa tassinud oma lumelaua kindla plaaniga seda kasutada. Samuti kibeles Margit oma Kuutsemäe kogemustele lisa saama. Meid võõrustanud peremees oli nii lahke, et tuli meiega kaasa lauatama – vaatamata lähedusele oleks meil ilma autota sinna väga raske saada olnud!
Enamik Quebeci mägesid on mõõtmetelt sellised Rootsi ja Soome mägede vahepealsed. Margiti rõõmuks istelifte on kõvasti rohkem. Lumelauaõpe on ka tasemel – vaatamata kõvale kukkumisele ja valutamisele hakkas Margit juba täitsa sõitma. Õhtul küll oli teda voodist väga raske püsti saada – valutasid nii vanad tuntud kohad, kui ka täiesti uued ja tundmatud :).
Esmaspäeva õhtuks saabusid ka Iowast kaks päeva teel olnud Jon ja Jay – minu Ukraina laagri toakaaslane ja tema vend. Taaskohtumine oli väga tore ja vahepealset pooleteist aastat poleks nagu olnudki. Ilmnes, et vend Jay oli samuti eestiga tuttav – Joni iPodist oli tema absoluutne lemmik Tallinna hiphopi lugu. Huvitav, kuidas see sinna sai?
Teisipäeva vaatasime toreda Quebeci linna peal ringi. Quebeci linn on nimelt 402 aastat vana linn, üks vanimaid Põhja-Ameerikas.. ja näeb seetõttu päris normaalse (ehk Euroopaliku) linna moodi välja. Muuhulgas leidsime ka armee ülejääkide poe, kus Jon ja Jay 50 dollariga väga kobedad lumepüksid said. Õhtul maitsesid Ameerika sõbrad ka kesvamärjukest – luksus, mis neile Ameerikas vanuse tõttu veel keelatud, aga Quebecis täitsa lubatud.
Kolmapäeval sõitsime natuke jõge mööda allavoolu. Mina ja Margit läksime väga toredasse Le Massif suusakeskusesse, kust avanes ilus vaade St Lawrence'i jõele. Poisid seevastu otsisid üles kohaliku spa, kuhu me hiljem järele tulime. Väga mõnus!
Neljapäeval hakkasime Montreali poole tagasi sõitma. Osa teest läbisime kelgukoertel, mis oli väga vahva kogemus. Sõnad on siin üleliigsed, vaadake parem videosid (ja albumist pilte :)
Hiljem astusime läbi ka Madridi-nimelisest monsterautosid ja dinosauruseid kollektsioneerivast söögikohast. Ma arvan, et see perepilt võtab kogu olemuse väga hästi kokku :)
Montrealis tagasi käisime samuti linna peal ringi ja võtsime vastu uusaasta. Märkimisväärne on ehk see, et Montrealis saab väga häid muffineid, ilutulestikku esitati muusikaga sünkroniseeritult.. ja seinte peal jäi silma ühe tuttavliku koomiku Edgari poster. 
Veel pilte – tegemised Quebecis, Quebeci ümber ja Montrealis
Kokkuvõttes oleks Eestis muidugi veel toredam olnud.. aga Quebeci jõulud kukkusid ka päris toredalt välja. Torontolase suust on seda eriti suur asi kuulda ;)
