Vahepeal ma rattaga mujal kui kooli vahet ei sõitnud, kuna sadas palju vihma ja mul käis Laidi külas. See oli teistmoodi tore aeg :). Kuid möödunud pühapäeval veendusin ma taas ratta kasulikkuses. Ehk siis Anton vedas viis mind tuurile ümber Bodensee ühe osa: Überlingen See. Sissejuhatuseks oli pea kogu teekond kaetud jalgrattateedega, mis tegi sõitmise eriti mugavaks. Ning ma maitsesin kodukootud õunamahla ja suitsuvorsti; sain teada, et iga endast lugupidav farmer peab ka isiklikku viinakööki; ronisin mäe otsa ja vaatasin nagu peo peal Bodenseed, Alpe ja purjekaid; nägin Saksamaa kaktusemetsa; ronisin kirikutorni, vaatasin uuesti kogu piirkonda peo peal ja imetlesin Briti insenerisaavutust. Kuid nagu kõik riigid, pole ka Saksamaa täiuslik. Pärast oma 50 km kiirmatka lõppu Meersburgist praamiga Konstanzi tagasi sõites tõdesime mõlemad, et Tšehhi õlle maitset ei ületa siiski miski.
Mina kaamerat kaasa võtta ei taibanud, aga õnneks Anton taipas.
Ning lõpetuseks tõden ma, et mõnede kogemuste hankimiseks ei asenda jalgratast miski. Ning samuti leidsin ma, et miski ei asenda kõike seda kogevat peanuppu. Nii läksin ma poodi ja otsin endale jalgrattakiivri.
Nael kummi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar