Yevpatoria 2500 let. Nii võttis mind vastu silt linna piiril, kui esimest korda siia saabusin. 2500 aasta vanused varemed on siin tõesti olemas ning need on tegelikult meie laagrile väga lähedal. Sisuliselt üle tee. Sinna jõudsin ma kohe kolmandal päeval.
Kuid üldiselt on laagri elu nii tihe, et eriti kuskil mujal pole aega käia. Mõned päevad tagasi meil seda aega siiski oli ja saime kohalikus keskuses iseseisvalt ringi vaadata. Huvitav segu ajaloost, nõukapärandist ja soojast kliimast.
Samuti oli Yevpatoria võimalus meil natuke suuremas poes ringi vaadata. Oma lahkuse tõttu sattusin punti kahe india noormehega ning meie šopinguretk kujunes päris põnevaks. Indialased vene keelt sisuliselt ei oska. Nii kasutasid nad minu lahkust ära ja palusid mind erinevatesse kohtadesse vene keelt purssima. Esimene pood, kuhu me sisse astusime oli kullapood, kus ma pidin uurima sõrmuste hinna ja proovi. Seejärel ostsid nad tänavalt endale 40 grivna eest klambrilööjat meenutava miniõmblusmasina. Edasi tšekkisime mobiile, mille hinnad on siin hämmastavalt odavad. Huvitav oli.
Kuid peale kaupluste külastasime ka kolme usukeskust - mošeed, õigeusukirikut ja juutide pühamut. Oli väga huvitav, kuna minu sõbrad olid hoopis sikhid ja küsisid küsimusi India perspektiivist. Samuti uurisid nad õigeusukirikus, et kas sealt odavalt kuldkette saab :). Kogu küsimine käis muidugimõista minu konarliu vene keele vahendusel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar