Kui ma teisipäeva hommikul kodust lahkusin, polnud mul aimugi, et jõuan samal päeval nii karjamaale, suusamäele kui ka kirikusse õllefestivalile.
Hurraa-hurraa, järgnevat juttu saadab ka pildigalerii, mille leiab aadressilt picasaweb.com/vainikm/MinuElu või siis vastavalt lingilt selle lehe vasakul äärel.
Kuna juba nädal aega pole vihma sadanud (küllap siis homme tuleb...), siis oli viimane aeg oma viimasel ajal jukerdav (kaart on vigane, vist) digifotokas tööle panna ning sellest linnakesest siin enda ja teiste jaoks parem ülevaade saada. Alustasin loengusse mineku asemel campuse jäädvustamisega, sügis on selleks äärmiselt sobiv aeg.
Vahepeal kooli jõudnud, oli keskpäevast edasi vaba voli ning plaan leida üles Norwichi suusaklubi. Jah, suusaklubi. Ja see tegevus, mille eelduseks on lume olemasolu. Aga sellest hiljem.
Ilus ilm kutsus mind ülikoolilinnaku seninägemata nurki uudistama. Nii sain taaskord kinnitust asjaolule, et siinsed pargid on ikka ääretud ning seetõttu õnnistuseks ka siinsetele
kennelliitlastele. Samuti nägin, et sildi "Norwich Law School" taga peitub nii seest kui väljast stiilne vana mõisahoone ning selle juurde kuulub muidugi päris ehtne park igasuguse toreda taimestikuga. Taaskord palju ilusaid kohti inspiratsiooni hankimiseks!
Kui olin jõudnud campuse kiirevoolulise jõeni, mille nime ma endiselt ei tea, leidsin, et campuse äärelt läheb see veel edasigi...ehk siis ülesvoolu tegelikult. Suur oli minu üllatus, kui leidsin end peagi soiselt karjamaalt, kus ruumi nii lammastele, hobustele, luikedele, partidele ja hulgale teistele lindudele. Üllatav oli ka mõista, et ma tõesti linna piirist vaid paarsada meetrit elan. Ülikool on kah täitsa linna piiril...
Polnud veel jõudnud ühest üllatusest üle saadagi, kui leidsin küllalt kergesti, et Norfolk Ski Club tõepoolest eksisteerib ning suusatajaid oli radadel ka tol hetkel. Teksad jalas, jope seljas ja kiiver peas. Lund küll pole, aga tehiskattega mõnesajameetrised nõlvad on ometi parem kui mittemidagi. Kõik vajalik on olemas - tavanõlvad, trikipark, mogulid, lift, varustuse rent, gravitatsioonijõud. Ja hind ei olegi nii tapvalt kallis...Siia ma tulen tagasi! :)
Kuna suusakeskus jääb Norwichist kilomeetrikese siiski välja, siis sõidavad sinna külla bussid harvemini ning mõistlik oli keskusesse tagasi jalutades minna. Kindlasti oli see õige otsus, sest leidsin veel mõnegi huvitava koha, enne kui jõudsin keskusesse, et minna Norwichi 30ndale õllefestivalile...
Arusaadav ja huvitav, et näiteks kunstikeskus oli endisesse kirikusse rajatud. Ilmselt on neil pühakodasid üle jäänud, sest südalinnas asuva endise kloostri ehk St. Andrew's Halli on mõneks päevaks hõivanud õllefestival - Campaign for Real Ale! Cheers, God! Kohalike usklike kommentaari ma pole veel küsinud, aga päris veider oli näha sadu õllesõpru hoones, kus veel seintel suured nooblite meeste portreed rippusid. Oreli taga oli baar, hoone ise hoolega mitmesaja erineva õlle pütte täis topitud. Miks ka mitte.
Ei tea, kas päevil, mil siin veel kloostrielu kihas, kah ukse taga mitmesajameetrine järjekord oli, kus ootajaile kohvi, pizzat ja ajalehti müügiks pakuti...
Igal juhul proovisin kah mõnda nn. tõelist inglise ning üht importõlut. Võib kindlalt öelda, et õlle nime all müüakse ikka väga erinevaid asju, mis kokkuvõttes võivad mõjuda nii, et järgmine päev väga loengusse ei viitsi minna...Õnneks jõusaali (millest on saanud mu rutiini oluline osa) siiski jõudsin ja täna oli seminarivaba päev, homme olen tublim. :)
Ja ülehomme sõidan Manchesteri! Old Trafford ja Warehouse Project ootavad! Nagu ka Morka ja Kerttu, ma loodan...
PS. Sorry, Toomas, Wembley pildid siiski ei jõudnud veel netti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar