Whips, Leather, and a Good Hard Ride

Inglismaa-aja esimese postituse juures jätsin mainimata, et Mind the Gap on lause, mis londonlasi ilmselt igal hetkel, sealt läbikäigul olevaid inimesi vaid paar päeva kummitab. Ehk siis, sealses undergroundis kuuleb seda iga minuti tagant.

Tänase postituse pealkiri ei tulene aga üldsegi mõnest fetish-unelmast, nagu nii mõnigi lugeja ilmselt juba ootas. Tegemist on University of East Anglia (UEA) hobusesõprade klubi tunnuslausega. Klubisid on siin ühtekokku mitukümmend, nagu vist juba maininud olen. Täna avastasin, et neil on ka oma kontorid ülikoolis. Samuti avastasin, et niigi mõnusa tudengipubi kohal asub erm...teine tudengipubi, mis mõeldud vaid teaduskraadiga UEA-lastele, ja snookerimängimistuba. Päris noobel värk. Sissekiikamine reetis, et disaini poolest meenutab too ruum pigem tavalist inglise pubi ning ka meeleolu tundus olevat vähe rahulikum/akadeemilisem kui korrus allpool ning mitu korda suuremas Union Bar-is.

Seda gerontide pubi sattusin märkama peamiselt seetõttu, et taaskord oli põhjust minna LCR-i ehk peoruumi kontserti nautima. Siiani olin sinna sattunud varemmainitud tränapeol, paaril sissejuhataval tudengipeol ning...sel esmaspäeval Happy Mondaysi kontsertil. Eelnevatest pole enam suurt midagi rääkida, HP on aga Suurbritannia kultusbänd, pärit Manchesterist ning tuntud näiteks looga "24 Hour Party People" (http://www.youtube.com/watch?v=7TAS0WHWlOA) ning legendaarne juba 80'ndate lõpust saati. (http://en.wikipedia.org/wiki/Happy_Mondays) Seda oli märgata ka publiku hulka vaadates, sest päris palju oli bändil juba keskealisi toetajaid. Nagu Led R Eestis, mõnes mõttes.

Kui see kontsert ilmselt siiski polnud väärt seda 25 naela, mis ilmselt legendistaatuse eest tuli maksta, siis täna sain lõpuks kinnitust sellele, et LCR-i päris korralikku akustikat saab ka maksimaalselt ära kasutada.

Choose life, choose a job, choose a career, choose a family, choose a fucking big television. Choose washing machines, cars, compact disc players and electrical tin openers. Choose good health, low cholesterol and dental insurance. Choose fixed interest mortgage repayments, choose a starter home, choose your friends. Choose leisure-wear and matching luggage. Choose a three-piece suite and higher purchase and a range of fucking fabrics. Choose DIY and wondering who the fuck you are on a Sunday morning. Choose sitting on that couch watching mind-numbing, spirit-crushing game shows, stuffing fucking junk food into your mouth. Choose rotting away at the end of it all, pishing your last in a miserable home, nothing more than an embarrassment to the selfish, fucked up brats you've spawned to replace yourself. Choose your future, choose life.

Jep, see on filmist "Trainspotting" ning täna esines Underworld. See oli super. Olen tänavu väga palju häid ja ka mõnda halba šõud nautinud. See läks kindlasti heade kirja, TOP 5 ilmselt. Noh, paar päris head kontserti on veel ees, aga 2 tundi väga mõnusat elektroonilist muusikat igasuguste eriefektide ning samas ilma trügimiseta on päris keeruline üle trumbata. Kuna kogemus on nii värske, siis rohkem sõnu ei oska selle kohta kosta. SUUREPÄRANE OLI!

Neile, kes väga-väga loodavad kuulda rohkem mu kooli- ja muu elu kogemusest, siis varuge kannatust. Remargi korras võiks mainida, et viimases paaris kirjas mainitu on vaid osake mu elust ja tegelikult kõik 24 Hour Party People'i rütmis ei möödu.